ELUTÄHTIS KÕHUNÄÄRE!
Elutähtis kõhunääre
Inimese tervis sõltub väga suurel määral sellest, kui hästi toimib tema seedimine. Tänu heale seedimisele (ning tervislikule toiduvalikule) on inimese immuunsüsteem tugev ning saadakse terve keha toimimiseks vajalikud toitained ning energia sellest kätte. Järgnevalt vaatame, kuidas toidu seedimine toimub ning mis saab siis, kui üks väga oluline organ, kõhunääre, ei suuda oma tööd korralikult teha.
Inimese seedeelundkond koosneb neljast põhietapist: suu, magu, peensool ning jämesool. Kõigis on erineva happelisusega keskkond ja täita erinevad ülesanded. Suus toodavad süljenäärmed seedeensüümi nimega amülaas, mis aitab lagundada süsivesikuid. Edasi liigub toit suust makku, kus toimub toidu seedimine maomahla abil (näiteks valkude seedimine maomahlas sisalduva ensüümi pepsiin abil). Mao ülaosas toimub nii toores toidus leiduvate toiduensüümide kui ka purgist juurde võetavate seedeensüümide toel nö eelseedimine.
Maost liigub toit peensoolde ning siin toimub nii edasine seedimine (sh rasvade seedimine ensüümi lipaas kaasabil ning jahutoodetes sisalduva gluteeni lõplik lagundamine), kui ka toitainete imendumine verre. Viimases etapis ehk jämesooles toimub näiteks toidus oleva vee imendumine organismi ning mikrobioomi (baktermassi) „toitmine“ kiudainetega - imendumata jäänud ained moodustavad soole lõpposas väljaheite. Igas seedeetapis vajab meie keha erinevaid töövõimelisi seedeensüüme tagamaks söödud toidu täieliku seedumise ja imendumise organismi. Selles mängib suurt rolli elutähtis kõhunääre ehk pankreas.
Kõhunääre on ca 15 cm pikkune pikliku kujuga 100 grammi kaaluv nääre, mis asub mao ja maksa taga. Tal on peamiselt kaks funktsiooni. Esiteks eritab ta seedimiseks vajalikku aluselist vedelikku (ühe ööpäeva jooksul tervelt 1,5-2 liitrit), mis sisaldab seedefermente (ensüüme), mis aitavad lõhustada toitaineid. Teiseks toodab kõhunääre viite hormooni, millest tuntuim on insuliin, mis aitab glükoosil (inimese peamisel energiaallikal) imenduda verest rakkudesse. Insuliini puudumisel jäävad rakud ilma toiduta. Inimestel, kellel on häireid pankrease töös, on ka suurem oht haigestuda diabeeti, mis on seotud insuliini tootmise või töövõimekusega kehas.
Kõhunäärmele hakatakse tavaliselt tähelepanu pöörama alles tõsiste probleemide tekkimisel. Pankreatiit on pankrease (kõhunäärme) põletikuline haigus, mille põhjustajaks võivad olla: pankrease ülekoormus, alkoholi liigtarvitamine, sapikivid, liigne rasvase toidu söömine, ülekaal, harvemini kõhutrauma, kasvajad või ravimid (steroidid ning hormoonravimid). Sümptomid sõltuvad sellest, kas tegemist on ägeda või kroonilise pankreatiidiga. Haiguse diagnoosimiseks on võimalik teha mitmeid protseduure, esmaste hulka kuuluvad vere- ja uriinianalüüs.
Kõige tavalisem kõhunäärme töö häirumise näitaja on kõhulahtisus, mis näitab, et piisavalt seedefermente ei jõua soolde ning toitaineid ei omastata, vaid väljutatakse organismist. Tavaliselt kaasneb ka tugev ülakõhuvalu. Kuigi kõige enam diagnoositakse pankreaseprobleeme keskealistel meestel (kes tarvitavad alkoholi), on pankrease töövõimekuse vähenemine soost ja east suhteliselt sõltumatu.
Inimesed, kellel on diagnoositud pankreatiit saavad tavaliselt abi toidulaua muutmisest ning abistavate pankrease seedefermente (ensüüme) sisaldavate preparaatide võtmisest. Tuleb vähendada alkoholi, rasvaste toitude, punase liha, jahutoodete ning poolfabrikaatide söömist. Lisaks on oluline juua palju puhast vett, olla füüsiliselt aktiivne ning magada/puhata piisavalt.
Seedeprobleemid võivad olla üks oluline märguanne sellest, et pankreas on ülekoormatud. Põhjusteks võivad olla pidev ülesöömine ning ensüümivaese (töödeldud) toidu söömine. Kuumtöödeldud (praetud, keedetud, pastöriseeritud) toitude ning poolfabrikaatide, pika elueaga toiduainete tihe söömine kurnab seedimist, kuna need ei sisalda piisavas koguses toidu seedimiseks vajalikke toiduensüüme. Toores toit (näiteks õun, porgand) sisaldab toiduensüüme iseenda seedimiseks, kuid näiteks keedetud porgandi seedimiseks peab keha vajalikud seedeensüümid ise tootma.
Inimesed, kes kogevad pidevalt seedeprobleeme (näiteks kõhulahtisus, kõhukinnisus, puhitused, ebaregulaarne soolestiku tühjendus), leiavad abi taimsel baasil kultiveeritud seedeensüüme sisaldavate toidulisandite võtmisest. Kõhunäärme poolt toodetavad seedeensüümid muutuvad aktiivseks alles soolestikku jõudes. Ülekoormuse puhul võivad nad aktiviseeruda aga juba näärme sees, mis viib selleni, et ei toimu korralikku toidu seedimist ning see võib viia kõhunäärme seespoolse hävitamise (põletiku ehk pankreatiidini).
Purgist juurde võetavad seedeensüümid aitavad toitu eelseedida juba maos, tänu millele võetakse pankreaselt koormus väiksemaks. Seedeensüümide igapäevane tarvitamine on väga oluline tugi neile, kellel on pankrease või seedimisega probleeme. Samas on seedeensüümide lisaks tarvitamine ka hea ennetamaks, et selliseid probleeme hilisemas eas ei tekiks, kuna vananedes hakkab inimese keha loomulik ensüümide tootmise võimekus langema.
* Toodete seedeensüümide aktiivsusi on testitu Tartu Ülikooli laboris!
Artikkel avaldati 2020. aasta novembrinumbris (11) "Mida arstid sulle ei räägi?" ja on 1. osa neljaosalisest sarjast.
Põnevat lisalugemist:
2. osa - Elutähtsad ensüümid ja parem seedimine
3. osa - Pühadesöögid, kõhumured ja liigsöömine
4. osa - 2. tüüpi diabeet ja seedeprobleemid
Toitumisnõustaja Teele Teder: seedeensüümid muutsid mu elukvaliteeti!
Diabeetiku lugu: ma ei kujuta ette, et peaksin seedeensüümidest loobuma!
