Enzymedica seedeensüümid

Esileht / Elutähtsad ensüümid ja parem seedimine

Elutähtsad ensüümid ja parem seedimine

Elutähtsad ensüümid ja parem seedimine

07.12.2020
Elutähtsad ensüümid ja parem seedimine

Elutähtsad ensüümid ja parem seedimine

Ensüümid ehk fermendid on peamiselt valgud, mis on protsesside katalüsaatorid (kiirendajad või aeglustajad). Ensüümid aitavad osakesi, millega nad reageerivad, muuta (lõhustada) uuteks molekulideks. Inimese keha toodab kahte liiki ensüüme - seedeensüüme ning metaboolseid ensüüme. Nagu nimetusedki reedavad, siis seedeensüümid aitavad seedida sissesöödud toitu ning metaboolsed ensüümid osalevad kehasiseses metabolismis (ehk ainevahetuses). Kõik rakud toodavad metaboolseid ensüüme endale vajalike funktsioonide täitmiseks, mida on üle 5000 erineva. Ensüümid on hädavajalikud, et rakkudes läbiviidavad metaboolsed reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega toetamaks elu toimimist

Kolmas liik ensüüme on toiduensüümid, mis on iga toore toiduaine sees (nt õun, toores muna) ja on mõeldud konkreetse aine lagundamiseks. Kui sööme värsket õuna, siis selles sisalduvad ensüümid aitavad kehas suurema osa õunast ära seedida ning seedenäärmed ei pea seedeensüüme suures kogusesjuurde tootma. Toidu seedimine toimub kas toiduensüümide ja/või seedeensüümide abil. Õunakoogi sees olev õun on ahjus kuumtöödeldud ning seedimist abistavad toiduensüümid on hävinenud. Toores toidus olevad ensüümid hävinevad keskmiselt 48 kraadi juures kuumtöötlemisel 15 minutiga (kõrgemal temperatuuril kiiremini).

Iga kuumtöödeldud (praetud, keedetud, küpsetatud, pastöriseeritud) toidu seedimiseks peab keha tootma lisaseedeensüüme, mis aitavad toidu sobivateks molekulideks lõhustada. Kui inimese kehas on toitu, on selle seedimine alati number üks prioriteet. See aga tähendab, et kuumtöödeldud toidu puhul jätab keha ainevahetuslike seedeensüümide tootmise unarusse ning keskendub seedeensüümide tootmisele. Keha jaoks on esmavajalik kõik olulised toitained toidust kätte saada ning midagi ei tohi roiskuma (seisma) jääda.

Pidev selline olukord võib viia seedeorganite (peamiselt pankrease) ülekoormuseni ning võib juhtuda, et enam ei suudeta piisavas koguses ka seedeensüüme toota. Üldjuhul väljendub see inimestel seedeprobleemidena: puhitused, gaasid, raskustunne või unisus pärast söömist, kõhulahtisus või -kinnisus ja tihtipeale ka kangekaelne ülekaal. Lisaks sellele, et seedeensüümide tootmine on olnud pärsitud, võivad näiteks nõrgeneda immuunsüsteem, aeglustuda tervenemine ning kiireneda vananemine, mis tuleneb metaboolsete ensüümide pärsitud tootmisest. Ülekoormuse puhul toodetakse seedeensüüme pahatihti metaboolsete arvelt.

Tänapäeva inimeste toidulaud on suhteliselt ühekülgne, ei sisalda palju värskeid saadusi, süüakse poolfabrikaate, valmistoite ning maiustusi-snäkke (mis sisaldavad muuhulgas keha koormavaid mahu-, värvi-, säilitus- ja muid aineid). Einestamise ajal kiputakse kiirustama, ei mäluta toitu korralikult läbi ning keskendutakse muule, kui söömisele. Selline toitumisviis ning kiire tempoga elustiil (stress) võivad tekitada inimese kehas seedeensüümipuudulikkuse, mis võib väljenduda toidu seedimatuses ja/või toidutalumatuses. Selle tagajärjel ei saa keha piisavalt energiat, ehitusmaterjale, vitamiine ja mineraalaineid, mis tagavad hea tervise ja enesetunde.

Kõik inimesed, kes eelpool mainitud eluviisile sarnaselt elavad, ei pruugi aga seedeprobleeme kogeda (eriti nooremas eas) või neile erilist tähelepanu pöörata. Söömisega seonduvad kõhuprobleemid võivad olla tavalised, kuid nad ei ole normaalsed. Oma toidulaua tervislikumaks muutmisele ning seedimise toetamisele tasub mõelda igas eas. Selleks, et oma seedesüsteemi toetada, ei pea aga kõigist lemmiktoitudest loobuma ning ainult värsket toitu sööma (mis meie kliimas ei ole ka mõistlik, kuna eestlase keha vajab külmal ajal sooja kosutavat toitu).

Seedesüsteemi on võimalik toetada purgist võetavate taimsel baasil kultiveeritud seedeensüümidega, mis käituvad sarnaselt toores toidus olevate toiduensüümidega. Neid on hea võtta lonksu veega paar minutit enne iga põhieine sööma hakkamist. Keha ei jää neist sõltuvusse. Purgist võetavad seedeensüümid toimivad ainult selle einega, millega koos need sisse võeti ning võtavad seeläbi kehalt seedekoormuse vähemaks, et keha saaks tegeleda olulisemaga - ainevahetuslike ensüümide tootmisega.

Seedeensüüme on palju erinevaid klasse, kuid põhilised neli on:

Amülaas lagundab suhkruid, teravilju, tärklist (nt kartul, leib, maiustused);

Tsellulaas lagundab tooreid puu- ja juurvilju.Seda keha ise toota ei suuda - seega peab see tulema kas taimekiudude korralikust mälumisest või ensüümipreparaadist;

Lipaas lagundab rasvu ja õlisid (nt munakollane, oliiviõli);

Proteaas lagundab valke (nt munavalge, liha).

Seedeensüümilisandid võivad olla kõige olulisemad toidulisandid enne teiste soetama hakkamist, kuna kõigepealt on vaja kindlaks teha, et toidust kõik kätte saadakse ja alles seejärel on võimalik vaadata, kas millestki päriselt puudus on. Inimesed, kes on hakanud seedeensüümipreparaate regulaarselt tarbima, on rääkinud verenäitajate normaliseerumisest, kaalulangusest, seedeprobleemide kadumisest, suuremast energiatasemest ning paremast enesetundest sotsiaalsetes olukordades (nagu jõulud, sünnipäevad), kus kõhuprobleemid on varasemalt vaevanud. Tuleb vaid proovida erinevaid tooteid, sest inimeste organismid ja vajadused on erinevad, ning leida endale sobivad seedimise "abimehed".

* Seedeensüümide aktiivsusi on testitud Tartu Ülikooli laboris!

Artikkel avaldati 2020. aasta novembrinumbris (12) "Mida arstid sulle ei räägi?" ja on 2. osa neljaosalisest sarjast.

 

Veel põnevat lugemist:

1. osa - Elutähtis kõhunääre

3. osa - Pühadesöögid, kõhumured ja liigsöömine

4. osa - 2. tüüpi diabeet ja seedeprobleemid

Kõhukinnisusest vabaks seedeensüümidega?

Toitumisnõustaja Teele Teder: seedeensüümid muutsid mu elukvaliteeti!

Seedimine on tervise nurgakivi!