Artiklist leiad lugemist järgnevate teemade kohta:
Ensüümide mõiste
Seedeensüümid
Seedeensüümide ülesanded
Miks tekib seedeensüümide puudus, kuidas seda ära tunda?
Seedimise abistamine ensüümipuuduse korral
Seedeensüümid toidulisandina
Seedeensüümide päritolu - taimsed ja loomsed
Toime happelises keskkonnas
Annustamine ja mõõteühikud
Seedeensüümide kasutamine seedetrakti haiguste puhul
Lisa 1, Ensüümide nimetused toidulisandites ja nende ülesanded - Loe siit: https://bit.ly/2BlXv4Q
Lisa 2, Toodete võrdlus - Loe siit: https://bit.ly/2zhabZG

Üha enam teadvustatakse, et terve soolestik on määrava tähtsusega üldise tervise jaoks. Enamik seedetrakti probleeme on ühe või mitme järgmise probleemi tagajärg:
 - Kehv seedimine (ärritus, mürgistus, ensüümide puudumine, maohappe puudumine);
 - halb imendumine (soolte läbilaskvuse suurenemine);
 - kehv kaitse (düsbioos, põletik, toidutalumatus);
 - kehv jääkide väljutamine (ummistunud käärsool, maksa toksilisuse probleemid).

Soolestik on suurim immuunorgan ja peamine immuunsüsteemi tagaja. Immuunsüsteem tegeleb pidevalt erinevate võõraste ainetega, mis organismi satuvad. Immuunsüsteemi tasakaalustamatus võib põhjustada söödavate toiduainete talumatust või soolestiku bakterite tasakaalutust. Seedetrakt on oluline koht inimese kehas, mis mängib tähtsat rolli toitainete tuvastamisel ja isu reguleerimisel.

Ensüümide mõiste
Ensüümid on elusa taime, looma ja inimese igas rakus leiduvad valgulised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Ensüümid on nagu töömehed, kes panevad bioloogiliselt asjad liikuma. Nad töötlevad toormaterjali – vitamiine, mineraalaineid ja teisi toitaineid selliseks, et organism saaks neid kasutada. Ensüümide puudumisel ei juhtu midagi, keha ei saa toitaineid kasutada.

Ensüümid jagatakse:
1. Endogeenseteks ehk kehast pärit ensüümideks, keha toodab kahesuguseid ensüüme:
 - seedeensüüme (toodetakse seedeorganites toidu seedimise abistamiseks)

 - metaboolseid ensüüme (kõik rakud toodavad neid vastavate funktsioonide täitmiseks)
2. Eksogeenseteks ehk väljastpoolt keha pärit ensüümideks ehk toiduensüümideks, mida saab toorest toidust.
Kui seedeensüüme jääb vajaka, saab neid manustada toidulisandina.

Seedeensüümid
Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Selleks, et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud, ongi hädavajalik seedeensüümide abi. Seedeensüümide puuduse esimesteks sümptomiteks on tõenäoliselt seedehäired – liigsed gaasid, maoärritus, puhitustunne pärast söömist.


Ilma ensüümide kohaloluta seedimist ei toimu. Tähtis on meeles pidada, et sööma peab tervislikku toitu ning selle juurde on vaja vastavaid ensüüme. Nad töötavad koos. Ensüümid ei ole vitamiinid ning samuti ei muuda kooki värskeks salatiks.

Teadlased eristavad täna umbes 5000 ensüümi ringis aga inimese kehas on arvatavasti kümneid tuhandeid erinevaid ensüüme. Igal ensüümil on oma kindel töö mida ta teeb ja mitte midagi muud. Kuna ensüüme on väga palju, siis on need kategoriseeritud keemilise reaktsiooni järgi.

Põhilised neli seedeensüümide kategooriat on: 
1. Proteaasid – lagundavad valku
2. Lipaasid – lagundavad rasvu
3. Amülaasid - lagundavad süsivesikuid 
4. Tsellulaas – lagundab tselluloosi, vabastades toitaineid puu-ja köögiviljadest

Seedeensüümide ülesanded
Terve soolestik:

1. suudab efektiivselt lagundada ja imendada toitaineid erinevatest toitudest;
2. korralikult indentifitseerida võõraid aineid, kasulikke (nt tavalisi toiduaineid) või kahjulikke (nt patogeenseid baktereid);
3. toetada soolestiku koloniseerimist vajalike organismide poolt, samal ajal kõrvaldades patogeenid;
4. suudab piirata potensiaalselt kahjulike ainete läbilaskmist, säilitades soolestiku kaitsebarjääri;
5. suudab tagada teistele elundisüsteemidele vajalikud toitained ning anda infot energiatasemest.
Kõik need „terve soolestiku“ funktsioonid on eluliselt tähtsad ja seetõttu võib düsfunktsioon ükskõik millises neist süvendada haigust kogu kehas.

Seedimine algab suus. Toit segatakse süljega, mis sisaldab tärklist lagundavat ensüümi amülaasi. Suust liigub toit läbi söögitoru makku, kus seda töödeldakse nii mehhaaniliselt kui keemiliselt. Seal segatakse toit maohappe ja ensüümiga, mille nimetuseks on pepsiin – tänu pepsiinile algab valkude lagundamine. Kui toit jõuab maost peensoolde, tuleb appi kõhunääre ehk pankreas, mis eritab seedimiseks vajalikke ensüüme lipaasi, amülaasi ja proteaase. Lipaas koos sapiga aitab seedida rasvu. Kui rasvu ei seedita, jäävad imendumata ka rasvlahustuvad vitamiinid. Amülaas lagundab tärklist lihtsamateks suhkruteks. Proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, amino- ja karboksüpeptidaasid) jätkavad valkude lagundamist aminohapeteks. Selleks, et seedimine hästi toimiks, peavad kõik need ensüümid töötama. Ensüüme leidub ka peensoole limaskesta hariäärisel, seal töötavad näiteks peptidaasid ning disahharidaasid sahharaas, maltaas ja laktaas. Laktaas seedib piimasuhkrut laktoosi, sahharaas lagundab lauasuhkrut sahharoosi ja maltaas linnasesuhkrut maltoosi, peptidaasid lõhustavad peptiide (väiksemaid aminohappeahelaid) aminohapeteks. Neil, kellel ensüüm laktaas on väheaktiivne, esineb laktoositalumatus - peale laktoosirikka piima joomist tekivad neil kõhulahtisus ja -valud. Laktoositalumatusega isikud ei saa tarvitada toorpiima, kuid fermenteeritud ja laktoosivabad piimatooted neile sobivad. Kui inimesel on kas peensoole limaskesta kahjustus või ensüümide defekt, ei lõhustata süsivesikuid ja valke korralikult lõpuni.

Me vajame palju erinevaid ensüüme, et lõhustada kõiki erinevaid toiduaineid, mida me sööme, et toetada erinevaid biokeemilisi reaktsioone meie rakkudes.

Kõike muud peale tsellulaasi saab toota inimese organismis. Tsellulaas peab tulema taimedest endist, mistõttu on oluline toitu põhjalikult mäluda. Tsellulaas peitub kius endas ja see tuleb läbi mälumisprotsessi vabastada – vastasel juhul kogeb inimene gaasiprobleeme ja puhitust, mida esineb palju neil, eriti vanemaealistel, kes ei suuda toorest toitu seedida. Puuviljade ja köögiviljade mahlastamine aitab samuti kiust tsellulaasi eraldada.

Miks tekib seedeensüümide puudus, kuidas seda ära tunda?
Ensüümivaeguse märgid:
 - probleemid süsivesikute seedimisega – võib esineda allergiaid, kõhulahtisust, fibromüalgiat või tähelepanu puudulikkuse häiret (ADD, ADHD);
 - probleemid rasvade seedimisega – võib esineda kõhukinnisus, sapipõieprobleeme, südamehaigusi või hormoonide tasakaalu häireid;
 - probleemid valkude seedimisega – võib esineda kõhukinnisust, artriiti või muid põletikulisi olukordi, ärevus, paanikahäire, PMS või immuunsüsteemi häireid;
 - probleemid taimekiudude lagundamisega – võib esineda kõhukinnisust, ekseemi või muid nahaprobleeme, korduvat pärmi-/ seennakkust või ülemäärast kehakaalu kasvu.
Kui leidub piisavalt metaboolseid ensüüme ja organismis ringlevat vedelikku – toimivad seedimine, kudede parandamine, kasv, immuunfunktsioonid ja mürkainetest puhastumine normaalselt. Ensüümide puudust tekitab tervistkahjustav keemiline reostus ja prügi. Vitamiinide ja mineraalainete puudus mullas ja toidus, saastunud keskkond – pestitsiidid, herbitsiidid, tööstusjäägid. Esmatähtis on süüa mahedalt kasvatatud toitu, vältides rämps-, geneetiliselt muundatud, mikrolaineahjus tehtud ja/ või kiiritatud toitu. Isegi siis, kui seda kõike teha, kannatab organism küpsetatud toitu süües endiselt ensüümipuuduse all.


Lisaks hävitab ensüüme ebaõige eluviis (suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, ülesöömine, ebatervislik toitainete vaene toitumine, vähene liikumine ja vähene puhta joogivee tarbimine), stress, negatiivsed emotsioonid ja medikamentide tarvitamine.

Toores toidus on olemas ensüümid nende lagundamiseks. Toidu kuumutamisel temperatuuril rohkem kui 47,78 °C, 15 minuti jooksul, hävinevad kõik ensüümid. See toimub, kui toitu küpsetatakse, keedetakse, grillitakse, konserveeritakse, praetakse, pastöriseeritakse, röstitakse, aurutatakse või mikrolaineahjus kuumutatakse. Ensüümide hävitamist küpsetamise käigus peetakse tänapäeva allergiate ja krooniliste degeneratiivsete haiguste laia leviku põhiteguriks.

Enim looduslikke seedeensüüme sisaldavate toitude hulka kuuluvad näiteks ananass, papaia, mango, mesi, banaan, avokaado, keefir, hapukapsas, kimchi, miso, kiivi ja ingver. Mis tahes nimetatud toiduaine lisamine toidule võib aidata edendada seedimist ja soolestiku paremat tervist.

Näiteks:
Ananass sisaldab rühma seedetrakti ensüüme nimega bromelaiin, mis aitab lagundada valgud aminohapeteks. Mesi sisaldab mitmesuguseid seedetrakti ensüüme, sealhulgas diastaasi, amülaasi, invertaasi ja proteaasi. Banaan sisaldab amülaasi ja glükosidaasi. Need ensüümid on aktiivsemad, kui banaanid hakkavad küpsema, mistõttu kollane banaan on palju magusam kui roheline banaan. Avokaado sisaldab lipaasi. Keefir on kääritatud piimatoode, mis sisaldab palju seedeensüüme, sealhulgas lipaasi, proteaasi ja laktaasi.

Kui süüakse küpsetatud toitu, siis selle seedimiseks varustavad keha seedeensüümidega ka teised seedetrakti elundid. See tekitab pideva metaboolsete ensüümide äravoolu immuunsüsteemist ja muudest olulistest elunditest. Kui see toimub kogu eluea kestel, siis elundid kahjustuvad ja jäävad haigeks.


Näiteks ensüüm proteaas on tähtis immuunsuse seisukohalt. Immuunsüsteemi võime võidelda sissetungijatega sõltub ensüümist proteaas, mis lagundab valke. Enamus haiguslikke seisundeid on seotud mingit sorti valguliste ühenditega. Näiteks vähirakud on ümbritsetud kiulisest valgust (fibriin), verehüübed e trombid, mis põhjustavad insulti ja infarkti on samast valgulisest materjalist. Patogeensed bakterid ja parasiidid koosnevad valkudest. Viirused on ümbritsetud proteiinidega ja pärmseene vormid nagu Candida, sisaldavad valgulist tuuma. Me vajame rohkelt proteaasi, et need proteiinist sissetungijad kahjutuks teha, kes meid muidu haigeks teevad. Kui külge hakkab iga viirus, mis teele jääb, siis immuunsüsteemi mitteaktiivsus võib olla tingitud metaboolse proteaasi puudusest. Proteaas on võtmekomponent valgete vererakkude loomisel, mis ründavad ja hävitavad viiruseid.

Kõik, mida me neelame, ei jõua päriselt meie keha kasutusse enne, kui see on meie seedesüsteemis imendunud. Toitainete toidust kättesaamiseks on vaja seedeensüüme, toidu kuumutamine on aga hävitanud kõik ensüümid, mis on olemas toores toidus. Seega keha peab neid ensüüme ise tootma ja selleks kasutatakse toitaineid ja energiat. Kui toitained ja energia on liigses mahus suunatud toidu seedimisele, kannatab selle all üldine tervislik seisund. 

Ensüümid toidulisandina või toortoidus olevad ensüümid võimaldavad pankreasel vähem töötada ning keha ressursid suunatakse teiste funktsioonide tarbeks. Näiteks haiguse korral vajab keha lisaressurssi tervenemiseks. Toidulisand on vajalik inimeste jaoks, kellel on probleemid pankreasega või tõsised seedehäired. Samuti võimaldab see toitu põhjalikult seedida. Mittetäielikult seeditud toit võib viia mitmete seedetrakti probleemideni nagu lekkiv soolestik, bakterite või seente ülekasv, jämesoole probleemid, rohkem toksiine, mida väljutada, immuunsüsteemi stress, ebamugav seedimine ja muud haigused.

Uuringud näitavad, et mida suurema koormuse me oma seedesüsteemile paneme, seda vähem aktiivseks ja efektiivseks meie immuunsüsteem muutub. Süües muutub keha jaoks prioriteediks seedesüsteem, keha suunab sinna alati energiat, olenemata sellest, kui vähe energiat jääb teistele organsüsteemidele elulisteks vajadusteks. Sellepärast võime tunda väsimust peale suuremat söömaaega. Kui me sööme küpsetatud ja töödeldud toitu, muutub meie immuunsüsteem vähem aktiivseks, sest keha peab andma lisaenergiat sellise toidu seedimiseks. Kui selline olukord kestab pikemat aega, ei pruugi keha enam suuta end korrapäraselt töös hoida ja tekib metaboolsete ensüümide puudus. Selle tagajärjel kannatame diabeedi, vähi, südamehaiguste jm all.

Seedimise abistamine ensüümipuuduse korral
Vähenda oma menüüs ”surnud” toidu osakaalu. See tähendab, et kasuta võimalikult vähe konserveeritud, samuti eelnevalt töödeldud ja küpsetatud toite. Väldi säilitusaineid sisaldavaid või kiiritatud toite (näiteks kiiritatud pähkleid ja kuivatatud puuvilju - kiiritus surmab seal nii mikroobid kui ka ensüümid), samuti toiduaineid, mida on pritsitud pestitsiididega. Suurenda oma menüüs ”elusa” toidu osakaalu. Söö rohkem värskeid puu- ja köögivilju. Kui tahad köögivilju küpsetada, siis tee seda vaid lühiajaliselt, jättes nad seest mõnusalt krõmpsuks. Idanda seemneid ning kasuta neid salatites ja toidukõrvasena. Joo igapäevaselt värskelt pressitud puu- ja köögiviljamahla. Tarvita fermenteeritud tooteid (keefir, hapukapsas, sojatoodetest miso, tempeh, natto, jm), sest nendes toodetes leidub kasulikke ensüüme ja baktereid. Näiteks jogurtis leidub ka mikroobide ensüüme, mis aitavad seedida laktoosi.


Ensüümide aktiveerimiseks on vajalik niiskuse kohalolu. Ensüümid ei toimi kuivas keskkonnas. Näiteks kõik kaunviljad, pähklid ja seemned sisaldavad ensüümiinhibiitoreid. Need inhibiitorid takistavad nende toiduainete iseeneselikku kasvamist ja vähendavad ka keha enda seedeensüümide võimet neid lagundada. Seetõttu ongi neid raske seedida ja me tunneme pärast nende söömist väsimust. Nende seedimine võtab kehalt tohutut energiat. Kuumutamine hävitab ensüümiinhibiitorid, ent samuti ka ensüümid. Nende toiduainete leotamine vees vähemalt 12 tundi hävitab inhibiitorid ja aktiveerib ensüümid. Aktiveerunud ensüümid hakkavad lagundama kaunviljas, pähklis või seemnes sisalduvaid valke, rasvu ja süsivesikuid, andes kehale eelseeditud toidu.

Odav ja lihtne meetod oma seedimise parandamiseks on korralik toidu mälumine. Ühte ampsu võiks mäluda 20 korda. Süljes olevad ensüümid alustavad seedimisprotsessi juba suus. Kuna maol ei ole hambaid, ei suuda ta kõhus suurte toidutükkidega midagi teha.

Seedeensüümide lisaks tarbimine on üks soovitatavaid esimesi samme. See võib aidata kõrvaldada toidutalumatusi ning seedeprobleeme. Ensüümid võivad leevendada vajadust teiste toidulisandite järele ning saada maksimaalset kasu nendest, mida parasjagu tarbitakse.

Seedeensüümid toidulisandina
Seedeensüümide ülesanded:

 - lagundavad toiduaineid, seedimata suuremad toiduosakesed ärritavad seedetrakti ja immuunsüsteemi;
 - vabastavad vitamiine, mineraalaineid ja teisi toitaineid toidust, et keha saaks neid kasutada;
 - võimaldavad saada toidust kätte rohkem toitaineid, lisada rohkem terviklikku toitu menüüsse, väheneb vajadus tarbida toidulisandina vitamiine ja mineraalaineid;
 - ensüümid tegelevad nende toitainetega, mis on problemaatilised ning samuti varjatud probleemidega. Toidutalumatused vähenevad;
 - tegelevad ennetavalt seedeelundkonna tervisega, eemaldavad surnud kude, kemikaale ja toksiine – see aitab soolestikul kiiremini paraneda;
 - on efektiivsed vähendamaks patogeene, mis võivad kahjustada seedetrakti nagu bakterid, parasiidid, pärmid ja viirused;
 - imenduvad vereringesse ning puhastavad verd;
 - proteaasid vähendavad põletikku.

Seedeensüümide tarvitamise kõrvatoimena tuuakse välja, et teised toidulisandid või medikamendid hakkavad paremini mõjuma. Näiteks, kui on probleem rasvade seedmisega ning võetakse lisandina kalaõli, ei pruugi see oodatud tulemust anda. Selleks on vajalik ensüümi lipaas toimimine. Ensüümi lipaas lisamisega lagundatakse kalaõli, see imendub ning keha saab seda kasutada.

Ensüümid töötavad toiduga kokku puutudes. Ensüüme seedimise kergendamiseks võetakse vahetult enne sööki. Mõnedele inimestele sobib paremini, kui võtta ensüüme 20-30 minutit enne sööki. Soovitatakse katsetada ning leida endale sobiv aeg.

Kui ensüüme tarbitakse terapeutilisel eesmärgil, siis võetakse neid tühja kõhtu (pool tundi enne või kaks tundi peale sööki). Sel juhul need ei seedi toitu vaid imenduvad verre ja toetavad erinevaid süsteeme kehas. Toetavad südame- ja veresoonkonna tööd, immuunsüsteemi, aidates luua juurde terveid valgeid vereliblesid ning endokriinsüsteemi, vähendades näärmete stressi.

Põhjused, miks võetakse ensüüme terapeutilisel eesmärgil:
 - Saada kontrolli alla pärmseente või halbade bakterite ülekasvu;
 - viiruste raviks;
 - verevalumite ja haavade raviks;
 - vere puhastamiseks ja detoksifikatsiooniks;
 - toetada vähiravi ja teisi kroonilisi haiguslikke olukordi;
 - vähendamaks valu ja põletikku, sh artriit, fibromüalgia või migreen.

Seedeensüümide päritolu - taimsed ja loomsed
Ensüümid pärinevad peamiselt neljast allikast: seened, bakterid, loomad ja taimed. Taimseteks loetakse tinglikult kõik peale loomsest toorainest saadud ensüümide. 

Loomset päritolu ensüüme on palju uuritud, eriti seoses proteaasidega pankreatiin, trüpsiin ja kümotrüpsiin. Näiteks vähirakud on ümbritsetud valgulise ühendiga, mis kaitseb neid, varjates immuunsüsteemi eest. Need ensüümid lagundavad seda valgulist ühendit, mille järel immuunsüsteem saab vähirakke hävitada. Samuti omavad need ensüümid rolli põletiku, südamehaiguste ja insuldi vähendamisel. Probleem seisneb selles, et loomsed ensüümid lagundavad kümme kuni sada korda vähem valku kui taimsed. Loomsed ensüümid on nõrgemad ning neid peab manustama tunduvalt rohkem. Need peavad olema toodetud happekindlas kestas, sest vastasel juhul hävinevad juba maos. Taimsete ehk seente ja bakterite päritoluga ensüümide puhul seda probleemi ei ole.

Samas on uuringutest välja tulnud, et loomsed ensüümid toetavad tõhusamalt, kui esineb tõsine organite või näärmete kahjustus. Seda põhjendatakse sellega, et inimese keha tunneb ära sarnase, sarnane ravib sarnast.

Taimset päritolu seedeensüümide kasulikkus:
 - kõige tugevamad ensüümid, kümme kuni sada korda efektiivsemad lagundamaks rasvu, valke ja süsivesikuid milligrammi kohta kui loomset päritolu ensüümid;
 - ensüümi allika päritolu tervisele kasulikkus ei ole küsitav, mis on tihti probleemiks loomse tooraine osas;
 - töötavad laias pH vahemikus, on aktiivsed maohappega kokku puutudes ning ülejäänud organismis.

Toime happelises keskkonnas
Oluline erinevus loomsete ja taimsete ensüümide kasutamise vahel on nn pH faktor. Loomsete ensüümide, nagu pankretaiini, toime on piiratud, kuna need saavad töötada vaid aluselises pH vahemikus 7,2-9,0. Maohape kontsentreerub seedimise ajal umbes 2,0-3,0 juurde. Seetõttu ei saa loomsed ensüümid toitu seedida, kuna nende piir on pH aluselise spektrumi juures. Kuna loomsed ensüümid töötavad vaid aluselises keskkonnas, on tõestatud nende parim toime siis, kui neid võetakse söögikordade vahepeal, et lagundada soovimatut valku, nagu näiteks seedimata toidujäägid, viirused, bakterid ja muud patogeensed mikroorganismid. Samuti on kliiniliselt tõesatud, et nad vähendavad põletikku.

Taimsed ensüümid toimivad väga laias pH vahemikus – umbes 2,0-12,0. See katab nii happelise kui aluselise vahemiku ja teeb neist toidu seedimiseks tõhusa abivahendi.

Annustamine ja mõõteühikud 
Seedeensüümide toidulisand on tervise toetamiseks, seedeelundkonna töö kergendamiseks või terapeutilisel eesmärgil võtmiseks. Tarbimist alustades soovitatakse liikuda lihtsamalt tootelt tugevamale, madalamast annusest kõrgemale. Samuti soovitatakse proovida erinevaid tooteid olenevalt spetsiifilisest ensüümide vajadusest ning keha omapärast. Soovitatakse manustada vahetult enne suuremaid söögikordi või nii nagu toote etiketil kirjas.

Seedeensüüme soovitatakse võtta nii kaua, kuni seedesüsteem on tervenenud. Seejärel saab ensüümide võtmist aeglaselt vähendada. Selle eelduseks on aga tervislik, võimalikult puhas, naturaalne nn päris toit ning vähemalt 70% toorest toitu. Vastasel juhul keha ikkagi jääb pärast kannatama ensüümide puuduse kätte.

Ensüümide mõõtesüsteem ei ole sarnane teiste toidulisandite omale. Määrav tegur konkreetse ensüümi tugevuse juures on, kuidas see mõjutab valke, rasvu ja süsivesikuid. Ehk kui suurt toidu kogust ensüüm lõhustab teatud aja vältel.  Näiteks toote paki peal on kirjas: “Amylase 23 000 DU” ja “Protease 80 000 HUT”. Need tähekombinatsioonid numbrite järel on lühendid, mida kasutatakse ensüümide “aktiivsete ühikute” mõõtmiseks. Erinevatel ensüümidel on erinevad mõõteühikud. Põhjus on selles, et ensüüme ei mõõdeta kaalu järgi ning kasutades mõõteühikuid nagu mg või IU ei ole võimalik kirjeldada nende tugevust ja toimet. 
“Aktiivne ühik” on mõõteühik, mis kirjeldab, kui suure koguse toitu ensüüm suudab lõhustada. Tuleb meeles pidada, et mõõtmine on väga komplitseeritud ning kõik rasvad, valgud ja süsivesikud on erinevad.
Näiteks:
 - 20 000 HUT proteaasi lõhustab 225 g piimavalku ühes tunnis. Liha või soja puhul on see juba erinev;
 - 30 000 DU amülaasi lõhustab 100 g kartulitärklist ühes tunnis. Porgandis leiduva tärklise puhul erinev;
 - 1000 FCCFIP lipaasi lõhustab 5 g taimset õli ühes minutis. See number ei kehti aga rasva kohta, mis on näiteks lihas või avokaados.

Toote valiku puhul on tähtis, kui palju ensüüme on kasutatud iga kategooria kohta (kategooriad: proteaas, lipaas, amülaas, tsellulaas). Põhjusel, et kõik proteaasid ei lõhusta kõiki proteiine, kõik lipaasid ei lõhusta kõiki rasvu. Näiteks, mida rohkem erinevaid proteaase on tootes, seda rohkem valke see toode lõhustada suudab. Rahvusvaheliselt tunnustatud ja aktsepteeritud standard ensüümide hulga näitamiseks tootes on toiduainete kemikaalide koodeksis (FCC) määratud ühikud. Sõltuvalt konkreetsest tootest võivad need ühikud tugevasti erineda.

Seedeensüümide kasutamine seedetrakti haiguste puhul
Seedetrakti ensüümid on võimelised lagundama proteiine, süsivesikuid ja lipiide, nende lisaks manustamine võib mängida olulist rolli alates seedetrakti häirete, laktoositalumatuse kuni tsüstilise fibroosi ravi juures. Täna on turul saadaval erineva koostisega seedeensüümide toidulisandid, mis erinevad üksteisest ensüümi tüübi, päritolu ning annuse poolest.


Nende lisamine, kui see on näidustatud, võib pakkuda abi mitmete seedetrakti häirete või kahjustuste puhul. Ensüümiteraapiat kasutatakse näiteks pankrease ensüümide lisamise näol juhul, kui on tegemist kroonilise pankreatiidi, pankreasevähi, tsüstilise fibroosi või diabeediga.

Teine asjakohane ensüümide lisamine kliinilises praktikas on laktoositalumatuse puhul. Hinnanguliselt tunneb 75% inimestest kogu maailmas hüpolaktaasiat või laktaasi aktiivsuse vähenemist, eriti täiskasvanueas.

Hiljutised uuringud näitavad, et seedetrakti ensüümid võivad olla kasulikud ka tsöliaakiahaiguse korral, kuid haiguse tavapärases ravis neid täna ei kasutata. Tsöliaakia korral võib gluteenivaba dieedi järgimine olla äärmiselt keeruline, kuna sellesse toitu võib kergesti gluteeni sattuda. Uued terapeutilised lähenemisviisid hõlmavad ensüümide lisamist ja gluteeni sisenemisega seotud seedetrakti defektide korrigeerimist.

Seedeensüümide nimetused toidulisandites ja ülesanded Loe siit: https://bit.ly/2BlXv4Q
Eestis müügil oleva 5 toote võrdlus Loe siit: https://bit.ly/2zhabZG

Kokkuvõte
Tervise säilitamiseks, on vajalik toetada keha mehhanisme, mis toodavad seede- ja metaboolseid ensüüme. Kõik haigused on põhjustatud mingisugusest tasakaalutusest või defitsiidist meie kehas. Mingi tervise jaoks tähtsa komponendi puudus viib lõpuks haiguse ja valuni. Tasakaalu taastamisega saab parandada tervist ning ennetada haigusi. 


Seedeensüümide ülesanne kehas on lõhustada toitained nii väikesteks osadeks, et vitamiinid, mineraalained ning muud toitained saaksid imenduda. Erinevad ensüümid lõhustavad erinevaid toitaineid. Ensüümide puudus tekib toidu kuumutamisel, vähese värske toidu söömisel, ebatervisliku elustiili- ja kahjulike keskkonnamõjude tagajärjel. Kui mõne ensüümiga midagi juhtub või ensüüme on liiga vähe, tekib selle toitaine talumatus või vitamiinid ja mineraalained lihtsalt ei imendu. Kui selline olukord kestab pikka aega, tekitab see soodsa pinnase kergemate viiruste külgehakkamiseks ning krooniliste haiguste väljakujunemiseks.

Oma seedesüsteemi saame aidata, kui muudame toidulaua tervislikuks ja lisame võimalikult palju värsket puhast nn terviklikku toitu menüüsse. Tervislik toitumine on kõige tähtsam, see on aluseks enda tervendamisel ning seejärel on hea võimalus juurde võtta seedeensüüme toidulisandi näol. Kuna isegi seedeensüümid ei muuda friikartuleid värskeks salatiks.

Kasutatud kirjandus
1. Soots, A., Kivisaar, S., Ensüümid – Elu võti. Toitumisteraapia 2013, nr 6
2. Rojek, M., Elutähtsad ensüümid. Kõige paremini hoitud saladus? OÜ Brena DTP, Tallinn 2018
3. DeFelice, K., Enzymes: go with your gut, ThunderSnow Interactive, Minnesota, USA, 2006
4. Bohager, T., Everything You Need to Know About Enzymes, Greenleaf Book Group Press, Austin, USA 2009
5. Sanctuary, M. R., Kain, J. N., Angkustsiri, K., German, J. B. Dietary Considerations in Autism Spectrum Disorders: The Potential Role of Protein Digestion and Microbial Putrefaction in the Gut-Brain Axis. Avaldatud internetis 18.05.2018.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5968124/, 29.10.2018
6. Patric Holford koduleht, https://www.patrickholford.com/digestion, 29.10.2018.
7. Raman, R. 12 Foods That Contain Natural Digestive Enzymes, 15.05.2018
8. Ianiro G., Pecere S.,  Giorgio V.,  Gasbarrini A.,  Cammarota G. Digestive Enzyme Supplementation in Gastrointestinal Diseases, avaldatud interetis 02.2016
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4923703/, 06.11.2018

Allikas: http://www.terviseruum.ee/lugemist/seedeensuumid-ja-nende-toidulisandid 

Autor: Toitumisnõustaja Triin Terasmaa

VEEL HUVITAVAT LUGEMIST:

TEEME LÕPU SEEDIMISEGA SEOTUD PROBLEEMIDELE!

SEEDIMINE KORDA! Kas tunned seedeensüüme, mida sul pole?

KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

MIKS ON SEEDEENSÜÜMID SINU KEHALE VAJALIKUD?

ENSÜÜMID - ELU VÕTI!

ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

KUIDAS TOIME TULLA LAKTOOSITALUMATUSEGA?

GLUTEENITALUMATUS POLE PELGALT TRENDIHAIGUS!

SEEDEENSÜÜMID TAGAVAD TOITAINETE IMENDUMISE!

Vaata loengut ensüümidest „ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID“, mis võib muuta Sinu senist elu –toitumisharjumusi, enesetunnet ja isegi kaalu alatiseks!

Loengu vaatamiseks vajuta pildile.