Enzymedica seedeensüümid

Esileht / ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

21.12.2017
ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

Ensüümipuudulikkusega võivad kaasneda tõsised tervisehäired, ent mis on ensüümid ja nende ülesanne meie kehas?

Kas oled mõelnud, kuidas toit meie kehas lõhustatakse? Kuidas lihatükk või kurgiviil alates mälumisest meie kehas lõpuks imepisikesteks tükkideks tehakse? Räägitakse ju küll, et toit koosneb makro- ja mikrotoitainetest, aga kuidas keha ikkagi oskab toiduaine süsivesikuteks, valkudeks ja rasvadeks lagundada ning näiteks kaltsiumi või C-vitamiini sellest eraldada? Siin tulevadki mängu ensüümid – valgud, mis leiduvad kõikides elusrakkudes, ning nemad aitavadki aineid kas lõhustada või hoops kokku panna. Nad osalevad organismi kõikides keemilistes reaktsioonides ja protsessides, olles nende algatajad ja kiirendajad.

On kolme liiki ensüüme: seede-, toidu- ja metaboolsed ehk ainevahetuse ensüümid. Viimased tegelevad näiteks keha energiatootmise  ja organismi puhastamise ehk detoksiga. Nad ei ole otseses kokkupuutes toiduga. Toiduensüümid esinevad kõikides toitudes, mida pole tugevalt kemikaalidega töödeldud ega kuumtöödeldud üle 42-48 kraadi – erinevad ensüümid hävinevad erinevatel kuumuskraadidel. Igas toiduaines esinevad ensüümid on loodud vaid selle aine lõhustamiseks. See tähendab, et värsket pirni ja vahukoort koos süües ei aita pirnis esinevad ensüümid  vahukoort kehas lõhustada, vaid seda teevad seedeensüümid.

Toidu seedimine saab alguse juba süljest, kui inimene esimest suutäit mäluma hakkab. Süljes esinevad ensüümid aitavad süsivesikuid lagundada. Seejärel, kui toit liigub mööda söögitoru edasi, aitavad seda edasi lõhustada ensüümid, mida toodavad magu, kõhunääre (pankreas) ja peensool. Arvatakse, et iga inimese kehas leidub kindel hulk n-ö ensüümialgeid, millest elu jooksul on võimalik ensüüme toota, kuid see teooria vajab veel kinnitamist.

Igal ensüümil on oma ülesanne

Erinevaid ensüüme on inimese organismis umbes 5000. Nad kõik lahendavad kindlaid ülesandeid.

Ensüümid vajavad normaalseks tööks nii vitamiine kui ka mineraalaineid, eelkõige näiteks rauda, kaltsiumit, joodi, magneesiumit, seleeni ja tsinki. Organismile vajalikud koensüümid toodetakse kehas keemiliste protsesside kaudu peamiselt just vesilahustuvate vitamiinide (näiteks B-grupi vitamiinide ja C-vitamiini) abil. Kuna mineraalained ja vitamiinid on tihedas koostöös ensüümide tegevusega, millest sõltub kogu keha terviklik toimimine, on väga oluline jälgida, et meie igapäevane toidulaud sisaldaks piisavalt mikrotoitaineid.

Enimtuntud ensüümid

  • Amülaas – lagundab süsivesikuid suuõõnes, kus tärklis muudetakse glükoosiks.
  • Laktaas –lõhustab piimas esineva suhkru glükoosiks ja galaktoosiks, toodetakse peensooles.
  • Lipaas – lõhustab toidurasvad glütseriiniks ja rasvhapeteks, toodetakse pankreases.
  • Papaiin ja bromelaiin – troopilistest puuviljadest saadud proteolüütilised (valke lõhustavad) ensüümid, mis on vajalikud, et rakumaterjali luua.
  • Proteaas – lõhustab valke aminohapeteks ja peptiidideks, põletikuvastase toimega.

Miks on ensüümid olulised?

Nad on vajalikud näiteks selleks, et toitained jõuaksid verre, rakkudesse ja kudedesse, kus neid on parasjagu vaja. Näiteks inimese lihased koosnevad suures osas valkudest ehk aminohapetest ja rakud suuresti rasvhapetest. Seega on rakkude ja lihaste säilitamiseks ning uuendamiseks oluline, et toitainete varu oleks pidevalt tagatud. Lisaks sõltub ensüümide korralikust tööst ka meie mõtlemine, hingamine, südame töö ja näiteks normaalse kehakaalu säilitamine. Ensüümipuudulikkuse korral võivad lagundamata toidujäägid hakata kehas kuhjuma, tekitades üleliigset kaalu. Ka kõige tervislikumalt toitudes ei saa toitainete lõhustamine ja omastamine ensüümideta kuidagi toimida. Juhul, kui inimese organism peaks lõpetama ensüümide tootmise ning ka väliselt neid juurde ei manustata, hakkab organism kiiremini vananema, haigestuma ja lõpuks võib lõpetada ka elutegevuse. Ensüümid ongi meie elu alus. Ensüümipuudulikkus võib viia tõsiste tervisehäireteni või peatada keha võime terveneda.

Mis põhjustab ensüümipuudulikkust?

Eelkõige lõhub ensüümide tootmisprotsessi ebatervislik eluviis, kui juua liiga palju alkoholi, suitsetada, üle süüa, toituda toitainetevaeselt, juua vähe (puhast) vett, liigtarvitada ravimeid, olla stressis ja negatiivsete emotsioonidega, liigutada end vähe jne. Ka saastest või vaktsiinidest kehasse jäänud raskmetallid võivad ensüümide tööd pärssida. Nendel samadel põhjustel võivad peensool ja kõhunääre haigestuda, mistõttu suudab keha aina vähem seedimiseks vajalikke ensüüme toota. Erinevad põletikud ja häired seedeelundkonnas (näiteks läbilaskva soole sündroom või parasiidid) pärsivad ensüümide tootmist, mistõttu on väga oluline jälgida, mis tunne on soolestikus pärast söömist, ning mõnikord katsuda, kas soolestik on pehme või kõva.

Samamoodi pärsib seedeensüümide tootmist paratamatult ka inimese vananemine. Mida vanemaks saadakse, seda aeglasemaks kehaprotsessid muutuvad. Seega on oluline, et vananedes peaks inimese toidulaud muutuma aina lihtsamaks, kuid mitmekülgsemaks. See tähendab, et üha vähem peaks toidulaual olema töödeldud ja valmistoit, seevastu aga rohkem värskeid saadusi ning eestimaiseid toiduaineid.

Kus leidub ensüüme?

Kõigis värsketes ja töötlemata toiduainetes esinevad ensüümid, mis on vajalikud just selle toidu lõhustamiseks. Oled kindlasti näinud, mis juhtub õunaga, kui see puu otsast alla võtta. Pika aja peale hakkab ta mädanema. See tähendab, et õunas esinevad ensüümid asuvad õuna ise hävitama. Samamoodi töötavad need ensüümid inimese kõhus. Kui me õuna ära sööme, siis selles olevad ensüümid aitavad õuna kõhus ära lagundada ja keha ei pea ise selleks ensüüme tootma.

See tähendab, et ensüüme leidub ainult toortoidus. Keedetud, praetud, aurutatud jms sarnasel moel üle 48kraadises kuumuses valmistatud toidus ensüümid puuduvad, mistõttu peab keha neid ise tootma. Leotades ja süües seemneid, pähkleid, kaun- ja teravilju (neid keetmata), aitavad need samuti kehal neid aineid paremini seedida. Olenevalt viljast võiks neid leotada 4-12 tundi, kuid eelnevalt võiks pähklid ja viljad ära pesta, et vältida tolmu jms sissesöömist.

Ensüümid on kõige aktiivsemad umbes samal temperatuuril, kui seda on inimese organism. Seega on hea ka külmkapis hoitud toitudel lasta enne tarvitamist toatemperatuuril natukene soojeneda. Ka eelleotatud putru või toorsuppi on hea enne söömist natuke soojendada, et ensüümid kõige aktiivsemad oleksid.

Seedeensüüme on tänapäeval võimalik manustada ka preparaadina. Seejuures on oluline, et ensüümid oleksid kindlasti taimset päritolu ning võimalusel kapslis, mitte tabletina.

Kuidas ensüümipuudulikkusest aru saada?

Kui inimene sööb igapäevaselt palju töödeldud toitu, liigub vähe, elab saastatud keskkonnas ja/või on pideva stressi ja muretsemisega seotud, on väga tõenäoline, et tal võib esineda ka ensüümipuudulikkus. Nii mõnelgi inimesel võib ka igasuguse tuntava haiguseta või seedeprobleemideta olla ensüümide töö häiritud. Üldjuhul võib esimene märk puudulikkusest olla see, kui pärast einestamist on kõhus raskustunne, tekib unisus või soov halvalõhnalist kõhutuult väljutada.

Kõhus peaks olema pärast söömist kerge tunne ning soolestik tunduma pehme. Kui kõhus on kõvad kohad või kõht on näiteks gaasidest punnis, on see võimalik märk seedeensüümide puudulikkusest. Erinevad toidutalumatused on samuti üldjuhul viiteks, et konkreetset ensüümi (näiteks laktoositalumatuse puhul laktaasipuudulikkus) on kehas vähe. Üks võimalus puudulikkust testida on, kui tarvitada kvaliteetseid seedeensüüme iga toidukorraga ning panna tähele, kas kõhupiirkonnas on tunda mingeid muutusi.

Miks võiks seedeensüüme tarvitada?

Lisaensüüme võiks vajada need, kes soovivad oma seedetegevust toetada ja ensüümipuudust leevendada. Kui toidulauale pannakse väga vähe värskeid saadusi, esineb erinevat toidutalumatust, võib ensüümide lisakasutamine tuua kohe leevendust. Kindlasti võiksid lisaensüüme iga toidukorra ajal tarvitada inimesed, kel on soolehaigused või stress ja pidev pinge, sest sellistes olukordades ensüümid kehas pigem hävinevad ning keha ei suuda toitaineid korralikult lõhustada ega omastada. Seedeensüüme aitavad toota ka meie soolestikus elavad bakterid, seega on oluline jälgida nende olukorda ning vajadusel parandada. Bakterite head tasakaalu aitab hoida hapendatud toitude (hapukurk ja hapukapsas) ning mahedate hapendatud piimatoodete (näiteks keefir ja jogurt) söömine. Nende puudumisel (või kui maitse ei sobi) võib igapäevaselt tarvitada ka kvaliteetseid probiootikume.

Teksti autor: Sille Martma, BrenaFitness.eu

Avaldatud: ajakirjas „Mari“, detsember 2017

VEEL HUVITAVAT LUGEMIST:

TEEME LÕPU SEEDIMISEGA SEOTUD PROBLEEMIDELE!

SEEDIMINE KORDA! Kas tunned seedeensüüme, mida sul pole?

KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

MIKS ON SEEDEENSÜÜMID SINU KEHALE VAJALIKUD?

ENSÜÜMID - ELU VÕTI!

ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

KUIDAS TOIME TULLA LAKTOOSITALUMATUSEGA?

GLUTEENITALUMATUS POLE PELGALT TRENDIHAIGUS!

SEEDEENSÜÜMID TAGAVAD TOITAINETE IMENDUMISE!

Vaata loengut ensüümidest „ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID“, mis võib muuta Sinu senist elu –toitumisharjumusi, enesetunnet ja isegi kaalu alatiseks!

Loengu vaatamiseks vajuta pildile.