Viimase hetke soovitused aastalõpu pidustusteks!

(Järgnev artikkel on refereeritud liigume.ee lehelt, autor Sille Martma)

Teada on, et Eestis on jõulud paljude perede jaoks üks suur söömapüha, kuigi tore on märgata ka ülekokkamise vähenemise tendentsi mõningates ringkondades. Sellistes peredes (või muudes gruppides) on ilmselt mingi osa inimestest mingil määral teadlik sellest, mida ülesöömine meie tervisele teeb. Või siis üleüldse ületarbimine ja  ülejääkide ära viskamine.

Eks enamik eestlasi on kogenud jõulupühi, kust ei puudu ahjukartulid, verivorst, hapukapsas, hapukurk, ehk isegi marineeritud seened või kõrvits, pohlamoos ja sinep. Sooja toidu kõrvale eksivad tavaliselt ära ka erinevad salatid või suupisted – täidetud munad ja singirullid, kellel verikäkk või isemeisterdatud lihapirukad. Ja et sellest kõigest veel vähe ei oleks, istuvad kõrvallaua peal piparkoogid, mandariinid, šokolaadikommid ning mingi versioon magustoidust. Ehk isegi kaks. Või kolm.

Kujutad sa ette seda lauda? Ja mõtle, mõnel inimesel tuleb näiteks lausa neljas kohas jõule pidamas käia, sest kaaslase ja enda vanemad on lahus (minul!). Mõtle, milline peab olema see iseloom, mis suudab ülesöömisele ja imemaitsvatele asjadele neli päeva järjest EI öelda või vähemalt piiri pidada! 

Aga teema juurde edasi! Kui sinul on ees jõulupühad, kus sa kas ise kokkad palju või lähed külla kusagile, kus laud on heast ja paremast lookas ja sa leiad, et sul on raske maitsvatele söökidele ei öelda, siis on mul sulle paar head mõtet.

Aga kõigepealt natukene jõulutoidu iseloomust

Keskmine Eesti jõululaud on tegelikult tervisele päris julm katsumus, olgem ausad! Kõik toidud on läbi keedetud või praetud, mis tähendab, et nende sees ei ole enam ensüüme, mis aitavad toitu korralikult seedida. Ja miks siis on pärast suure hunniku toidu söömist meil raske olla? Eks ikka sellepärast, et me kahmame toidu alla kiiremini kui 20 minutiga (aeg, millal kõht lõpuks ajule signaali saadab, et ta on täis!).

Ehk siis, kui me kahmame sisse rasvase lihakäntsaka, krõbedad ahjukartulid, kõrvale hunniku kartulisalatit ning hapukurki ja viskame kahvli seitsme minutiga käest, on sulaselge võimalus, et me sõime rohkem, kui magu hakkama saab! Ja siis natukese aja pärast on kõhus raske olla. Midagi nagu teha ei viitsi, mõnel isegi hakkab kusagilt pistma või pitsitama. Kas oled seda tundnud? Seda ei juhtu muidugi ainult jõulu ajal, vaid keskmine inimene sööbki kiirustades ja rohkem kui vaja.

Mjah, ma ei tahtnud tegelikult sellest postitusest suurt tarkusesõnade jagamist teha, vaid ainult natuke rõõmu ja toredaid soovitusi, kuid ma vist ikka ei saa teistmoodi. Et siis – ma hakkasin uurima, et mis loogika see üldse on, et magu saab 20 minutiga aru, et ta on täis ja siis saadab alles ajule sõnumi? Et miks see nii on? Miks 20 minutit? Nagu keegi kuri oleks selle välja mõelnud, et meid kiusata! Aga siis ma sain aru!

Kuna algselt inimene ei osanud toitu töödelda (keeta, praadida jne), siis pidi ta sööma kõike toorelt. Mis tähendab, et seda toitu tuli mäluda. Seega kõhu täis saamiseks läkski nii kaua aega, sest kujuta sa ette, et sa terve suure tüki porgandit või õuna lihtsalt alla neelad – ei neela ju! Seega see ongi täitsa loogiline aeg, mis võis kuluda toore toidu närimiseks, et siis kõht täis saaks. Tänapäeva toidud on aga nii töödeldud ja pehmed, et pole probleemi ka kolme minutiga kõhtu täis saada… aga ok, selleks korraks õpetussõnad läbi! (kuid loodan, et mõtled sellele edasi)

Soovitused jõululauas toitumiseks ja sealt kerge enesetundega lahkumiseks:

• Tõsta taldrikule ainult kolm erinevat toiduainet (noh, kui kartulisalatit tahad, siis muud ära tõstagi – sa ju tead, kuidas su vanaema kartulisalat maitseb, küsi enda ports kaasa ja naudi seda järgmine päev). Kui suudad taldrikule tõsta vaid kolm eri toiduainet (näiteks kartul, hapukurk ja lihatükk), on su magu sulle supertänulik selle asemel, kui sa tahaksid kõike maitsta. Keha peab nii palju tööd tegema, et kõiki eri toite lagundada. Kui sa vaatad oma toidutaldrikut, siis mõtle, et iga erinev toiduaine (kurk, kartul, kanaliha, kalaliha, sealiha, kapsas, hapukoor jne) vajab erinevat võtit (ensüümi), mis ta avaks. Seega, mida rohkem erinevaid aineid sina oma taldrikule tõstad, seda raskem on su maol ja soolestikul sellega tööle hakata!
• Söö ainult ühte sorti magustoitu. Sa tead küll, kuidas mandariinid ja piparkoogid maitsevad! Neid šokolaadikomme võid ükspäev ise ka osta ja vanaema õunakook on endiselt sama hea! Usu mind! Piirdu ainult ühe magustoiduga (ja võta teine homseks koju kaasa).
• Kui sa arvad, et sul on teadlikult raske enda ampse ja laualt haaramisi piirata, siis tarbi seedeensüüme ja püüa mäluda toitu vähemalt 20 minutit. Ma garanteerin sulle, et kui sa mälud toitu rahulikult, saab su kõht 20 minutiga nii täis, et sa lihtsalt ei jõua rohkem sisse kugistada! See muutub sulle lausa ebamugavaks – ja usud või mitte, sa sööd koguseliselt palju vähem, kui sa oleksid algselt söönud. Seedeensüümid teevad sinu eest selle otsustamisetöö ära, sa lihtsalt ei jõua rohkem! Tõsiselt soovitan katsetada. Ise ei lähe ma seedeensüümideta juba ammu enam mitte kusagile!
• Kui võimalik ja teie lauas seda pakutakse, vali toiduks vähemalt pool hoopis värsket või mis veel parem – võta ise värsket kaasa! Kui sul on tore pere või sõbrad ning nad armastavad sind, siis ei pane keegi pahaks, kui sa kartulisalati asemel endale värske salati liha kõrvale tõstad. Usu mind! Sa ei pea teistele peale suruma, et nemad ka nii käituks, aga jää endale kindlaks, kui sa tahad end hästi tunda ning pärast pühi samadesse pükstesse mahtuda! Oma tervise eest ei ole (salatit süües) imelik hoolida. Imelik on pigem see, kui sa end raskeid sööke täis pugid ja siis teleka ette magama vajud, et “leiba luusse lasta”. Traditsioonid on toredad, aga tervis ei pea selle arvelt kannatama.

Igatahes ma tean, et näiteks mina söön sellel jõulu ajal suhteliselt rahulikult ja ei kugista üle. Ma ei lähe enda salatikausiga küll kohale, kuid kuna ma saan aru, millist toitu mu keha vajab, siis verikäkid ja -vorstid mu taldrikule ei rända. Nii palju kui laualt on võimalik noppida, haaran ikka tervislikumat ning võtan kindlasti seedeensüümi (või kaks) sisse – nii on terve õhtu mureta ja kõhus hea olla. Mul on olnud pikka aega seedeprobleemid, millest alles nüüd ensüümide ja probiootikumide tarvitamisega vabaks olen saanud ja see tunne on imeline! 

Kui kahtled, millist toodet Enzymedica valikust endale tellida, loe esmalt artiklit „Enzymedica seedeensüümide "kasutusjuhend".

Digest Gold™ seedeensüümide aktiivsusi on testitud Tartu Ülikooli laboris!

Refereeritud allikast: liigume.ee (autor Sille Martma, www.sillerdav.com)

Veel huvitavat lugemist:

Teeme lõpu seedimisega seotud probleemidele

SEEDIMINE KORDA! Kas tunned seedeensüüme, mida sul pole?

Kuidas valida parimaid seedeensüüme?

Totaalne muutumine seedeensüümide abiga!

Väldi jõuludel “söögiorgiat“ ehk uus trend tervislikus toitumises – seedeensüümid