Seedehäired võivad olla tingitud keemilisest stressist!

Ilmselt ei ole sõna stress sinu jaoks uudissõna. Tõenäoliselt on iga inimene oma elus suuremal või vähemalt määral stressi kogenud. Peamiselt tuleb inimestel selle sõnaga meelde mõni keeruline periood või raske aeg: suhteprobleemid, väljakutsed tööl, raharaskused, lähedase kaotus. Seejärel seostatakse stressi tihtipeale liigse (rämps)toidu ning alkoholi või muude ainete tarvitamisega, sest arvatakse, et need leevendavad stressi. Stress on pingeseisund, mis tekib kehas mingi normaalse olukorra/seisundi muutumise tagajärjel. Käesolevas artiklis räägime sellisest stressist, millest sa võib-olla kuuled alles esimest korda elus.

Enzymedica stress seedeensüümid

Millised on stressi liigid ja nende toimimine?

Stressi saab liigitada kolmeks: füüsiline, emotsionaalne/vaimne ning keemiline.

Füüsiline stress võib olla kõik, mis füsioloogiliselt inimese keha mõjutab:
haigused,
traumad,
vigastused,
tipp-spordi tegemine,
kroonilised valud,
isegi liiga kaua ühes asendis istumine.

Emotsionaalne stress on meile kõige tuttavam ja see on seotud meie emotsioonidega, mis tekivad näiteks seoses:
töö,
raha,
kooli,
lastega,
suhetega,
suhtumisega iseendasse.

Keemiline stress võib olla kõige vähem tuntud stressi liik. Inimese tervist ja immuunsüsteemi mõjutab tugevalt see, mida me:
sisse hingame (nt autode heitgaasid, suitsuving, tööstuste saaste, tubakasuits, viirused, bakterid),
sisse sööme (ebatervislik toit, konkreetse organismi jaoks sobimatu toit (ehk toidutundlikkus), e-ained, pestitsiidid, alkohol, bakterid jne),
naha peale kanname (kosmeetika, ravisalvid, pesemisvahendid jne),
milliste kemikaalidega igapäevaselt kokku puutume (kodukeemia ehk puhastusvahendid, pesuvahendid, remonditarbed jne).

Kui mingisugune pingeseisund kestab pikemat aega, võib see viia kroonilise (ehk püsiva) stressini, millest inimesel ei pruugi õrna aimugi olla. Inimese keha on väga tark ja püsiv, ta püüab meie enesetunnet võimalikult heana hoida ja seetõttu ei pruugi inimene arugi saada, et näiteks tema haigused, tujukõikumised, seedeprobleemid ja üleüldine kehvem enesetunne võivad olla põhjustatud stressist. Või et pidev stress just neid konditsioone põhjustada võibki. Kõik, mis inimese keha mõjutab, on omavahel tugevalt seotud.

Kuidas keha toimib stressiolukorras?

See süsteem, mis inimest raskel ajal toimimas hoiab, on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi koostöö ehk autonoomne (isetoimiv) närvisüsteem.

Enzymedica parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem

Sümpaatiline närvisüsteem on see, mis käivitub keerulises olukorras (näiteks oht auto alla jääda või esinemishirmu korral). See on “põgene või võitle” hetk, kus inimene hindab olukorda ja tegutseb, et ellu jääda. Keha suunab näiteks verevarustuse ebaolulistest kohtadest olulistesse, pulss ja vererõhk võivad tõusta. Sellises olukorras võivad inimesed kogeda näiteks oksendamist või kõhulahtisust, sest seedimine ei ole kindlasti oluline hetkel, mil käimas on protsess, mis on potentsiaalselt elule ohtlik. Inimese keha ei tee vahet, kas ta peab ära jooksma koera eest või ülemus tööl karjus ta peale - stressile reageerimine on samasugune.

Kui stressiolukord lõpeb, rahuneb ka inimese keha, närvisüsteem ja organid saavad taas normaalselt tööle hakata. Selle protsessi aitab käivitada parasümpaatiline närvisüsteem. Kui enne hakkasid erinevad hormoonid ja kemikaalid kehas möllama, siis nüüd saabub rahu.

Evolutsiooniliselt on selline süsteem väga hea, sest kui näiteks kiviajal inimene lõvi eest ära jooksis, käivitus kehas sümpaatiline süsteem, mis võttis kogu energia ja vere ebavajalikest kohtadest ning suunas kätesse, jalgadesse, ajutöösse, et inimene oleks võimeline ennast päästma. Pärast pääsemist ehk stressirikka olukorra lõppemist rahunes inimene maha, stress lõppes ning normaalne olek taastus.

Tänapäeval see kahjuks nii lihtne ei ole, sest inimesed on pidevalt stressile avatud. Maha rahunemist toimub aina vähem, mis võib endaga kaasa tuua igasugu sümptomeid ning lõpuks ka haigusi. On teada, et näiteks pidevad suhte- ja tööprobleemid, negatiivsed uudised, pikaajaline ekraani taga istumine, vähene liikumine, kehv rüht ja negatiivne mõtlemine tekitavad inimesele stressi ning seeläbi mõjutavad ka immuunsüsteemi tööd, mis meid tervena hoida püüab. Vähem on aga räägitud keemilisest stressist, mille korrigeerimine võib aidata ka emotsionaalset ja füüsilist stressi leevendada.

Enzymedica keemiline stress

Seedimise mõju stressile

Üks olulisemaid faktoreid, mis mõjutab inimese keha võimekust keemilise stressiga hakkama saada, on tema seedetöö ja sellest nüüd räägimegi. Kui seedimine töötab korralikult, saab vabalt toimida näiteks rakkude uuenemise ja keha tervenemise süsteem ning immuunreaktsioonid. Pidevate seedeprobleemidega inimestel aga tihtipeale immuunsus nõrgeneb ja võimalus haigestuda suureneb. Kui inimesel on seedeprobleemid, võib üldjuhul eeldada, et tal on krooniline stress, mida põhjustab keha võimetust söödud toidu lõhustamisega hakkama saada. Teisisõnu - seedimine jääb stressiolukorras tagaplaanile.

Seedeprobleemid on näiteks:
puhitused ja gaasid pärast söömist,
kõhulahtisus,
kõhukinnisus,
unisus ja väsimus pärast söömist,
keskendumisraskused ja uimasus.

Inimese keha panevad toimima metaboolsed ehk ainevahetuslikud ensüümid. Nende ülesanne on üles ehitada, taastada, uuendada, lagundada rakke ning alustada, lõpetada kõiki kehas toimivaid protsesse. Seejuures on nad ka väga olulised abimehed immuunsüsteemi toimimas hoidmisel, mis omakorda mõjutab seda, kuidas inimese keha keemilise stressiga hakkama saab. Hea seedimine on seejuures väga oluline immuunsüsteemi toimimiseks ja haigustega võitlemiseks.

Inimese keha on ehitatud nii, et kui miski (toit, toksiin, allergeen, haigustekitaja) kehasse siseneb, on see “sissetungija” kohe number üks prioriteet, millega tuleb tegeleda. Toit tuleb ära seedida ning haigustekitaja kõrvaldada. Kui inimene sööb pidevalt kuumtöödeldud (keedetud, praetud, küpsetatud) toitu (ka sellist, millel on poeriiulitel pikk eluiga), väheneb tema võimekus võidelda haigustega ning stressile vastu panna. See tuleb sellest, et kuumtöödeldud toidud ei sisalda seedeensüüme, mis käivitaksid toidu lagundamise protsessi ja seetõttu peab inimese keha hakkama ise seedimiseks vajalikke ensüüme tootma.

Sellises olukorras aga jääb ainevahetuslike ensüümide tootmine tagaplaanile. See tähendab, et keha ei saa seedimise ajal tegeleda enda ülesehitamisega, tervendamisega, uuendamisega. Pidev ebatervislik (vähese värske) söömine tekitab kehale stressi, mistõttu muutub keha haigemaks, vastupanu haigustele ja näiteks emotsionaalsele stressile väheneb. Kui ensüümivaene toit ka kehale ebavajalikke lisaaineid (värvained, mahuained, tekstuuri parandavad ained jne) sisaldab, on keha topeltstressi all.

See tähendab seda, et inimesed, kellel on on pidevad seedeprobleemid, kannatavad tegelikult kroonilise stressi käes. Keha vallandab erinevaid kemikaale ning hormoone, et enda tööd reguleerida, kuid pideva nö rünnaku korral vallandub nende ainete ületootmine ning tekibki krooniline seisund. Paljud seedeprobleemid, toidutalumatused, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, allergiad, vitamiinide-mineraalainete puudus, isegi emotsioonide kõikumine võivad olla tingitud seedeensüümide puudulikkusest. Kui keha (eriti pankreas ehk kõhunääre) ei peaks ülemäärast vaeva nägema, et seedeensüüme toota, saaks ta keskenduda olulisele - immuunsüsteemi hoidmisele ning stressi kiiremale kõrvaldamisele.

Enzymedica keemiline stress

Kuidas siis stressi leevendada?

Igasuguse stressi puhul on kõige olulisem aru saada stressi allikast ning siis teha kõik endast sõltuv, et see elimineerida. Inimese keha on üks väga võimekas enesetervendamise süsteem ning kui kõrvaldada stressi tekitavad faktorid, taastub immuunsüsteem, taanduvad haigused, paraneb seedimine, tuju ja enesetunne.

Kõige lihtsamad ja tuntumad stressi vähendamise viisid on:
piisav ja korralik uni,
suhteprobleemide lahendamine,
kõndimine,
võimlemine, tervisesport,
teadlik hingamine,
ensüümirikka toidu söömine,
puhta vee joomine,
loodusliku kehahoolduse ja kodukeemia kasutamine,
muretsemise lõpetamine olukordades, mida muuta ei saa.

Kui aga inimesel on seedimisprobleemid (nagu puhitused, gaasid, kõhukinnisus, kõhulahtisus) võib olla suhteliselt keeruline üldse keskenduda stressi leevendavatele tegevustele. Mediteerimine, võimlemine, päeviku kirjutamine, trenni tegemine, mõttetöö, emotsionaalne seisund on kõik mõjutatud sellest, kuidas toimub seedimine. Ega asjata ei öelda, et inimese soolestik on tema teine aju. Ta mõjutab meie enesetunnet lihtsalt väga suurel ja olulisel määral.

Selleks, et tänapäevases elutempos oma seedimisprotsessi toetada, võiks igat suuremat toidukorda toetada kvaliteetsete seedeensüümide lisaksvõtmisega. Nii võtame kehalt ära koormuse lisaseedeensüüme toota ning see saab rahulikult tegeleda olulisemaga - tervise taastamisega, rakkude uuendamisega ning näiteks vaimse stressi maandamisega.

Purgist võetavad seedeensüümid on loodud selleks, et kuumtöödeldud toidus asendada seda, mis toores toidus naturaalsel kujul olemas on - toiduensüümid. Nende puudus võib tekitada ka vitamiini- ja mineraalainete puuduse, kuna inimese keha pole võimeline toidust kõiki olulisi aineid kätte saama. Ka sellist olukorda saab nimetada stressiks. Pidev ärrituse seisund või millegi pidev puudu/üle olemine viib keha kroonilise stressi seisundisse. Toetades keha lisaksvõetavate seedeensüümidega võtame kehalt maha ühe väga suure keemilise stressi põhjustaja, misläbi võib teiste stressi allikatega tegelemine olla palju kergem. Kui kõht on korras, saab kõik muu ka korda!