Seedeensüümidest oli abi seal, kus tohter aidata ei osanud!
Seedeensüümidest oli abi seal, kus tohter aidata ei osanud
Minu nimi on Kadri, olen 28-aastane ning töötan IT-alal, töö on mul istuv, nagu kontoritöö ikka.
Kuulsin seedeensüümidest esimest korda kaks ja pool aastat tagasi VaimuKeha tervisekonverentsil, kus sõbranna hakkas mulle pudrutrikist rääkima. Vestlesime sellel teemal pikemalt ja see tekitas minus huvi neid põnevaid kapsleid kohe proovima hakata, et vaadata, mida nad siis minu kehas teevad.
Esimesel korral võtsin Digest Basicut™, aga kuna seesama sõbranna ise kasutas juba see aeg tugevatoimelist Digest Goldi™ ja kirjutas ka oma blogis sellest, et Gold sisaldab ATP-d (mis osaleb kehasiseses energiatootmises), tekitas see minus rohkem huvi. Ta pani mind mõtlema, et seedeensüümide võtmine on tulevikule mõeldes enda keha eest hoolitsemine. Seega ostsin Goldi ja jäingi nende kasutamise peale.
Umbes kümme aastat tagasi olid mul väga tugevad seedeprobleemid, millega pöördusin ka arsti poole, kes ütles, et see on mul peas kinni - et see on normaalne. Käisin gastroenteroloogi juures, kus mulle tehti väga põhjalikud uuringud, kuid ei leitud midagi, mille põhjal midagi analüüsida või nö haigust diagnoosida. Ja siis jäingi nõutult mõtlema, et mul on kõht punnis ning valus olla - kuidas see mul siis peas kinni on?
Toona olin ma muidugi noorem ka ja sõin kooli ajal suhteliselt kaootiliselt - pitsat ja burgerit, nagu noorukid ikka. Lõpuks olin täiesti harjunud sellega, et mul ongi selline kõhuprobleem ja et ongi pidevalt ebamugav olla. Aga see ei ole ju tegelikult normaalne! Vahepeal võtsin Espumisani ja mingi piirini see isegi aitas mind. Seejärel hakkasin tasapisi avastama, et mingid toidud ei sobi mulle, näiteks teatud oranžid mahlajoogid.
Põhilised põhjused, miks seedeensüümidest kuulmine mind VaimuKehal kõnetas, olidki pikka aega kestnud puhitused, paistetus ja raskustunne peale sööki, mis väga palju mu enesetunnet ning igapäevaelule keskendumist segasid. Kui neid võtma hakkasin, siis põhiline vahe, mida märkasin, oligi see, et mul ei olnud enam ebamugavat raskustunnet ja väsimust peale söömist, nagu varem - et kui paljudel inimestel on peale söömist uimane olla, siis mul ei ole seda enam.
Piimatooted, saiatooted, oad, kapsalised, raskemad ja rasvasemad toidud on need, mis tekitavad probleeme paljudel inimestel ja minagi kuulun nende hulka. Olen neid oma menüüs vähendanud ning seedeensüümide abiga saan neid mingis koguses ikkagi süüa.
Ma olen sellest ajast saadik pea igapäevaselt seedeensüüme võtnud, ainult mõnikord unustan maha, kui kuskil käin. Praegu söön kaks korda päevas suurema eine ja nende ajal võtan ühe Digest Goldi™. Mäletan, et ükskord oli meil firma poolt suur õhtusöök ja sain igasugu erinevaid asju süüa, nagu snäkilaua taga ikka. Tookord ma ei võtnud seedeensüüme kaasa ja pidin kohe kahetsema - väga raske oli kõhus olla, gaasitas ja puhitas. Mõistsin, et kui seedeensüüme ei võta, siis ei ole niimoodi, et need väga pikemat mõju avaldaks, nagu mõne vitamiinikuuriga näiteks. Kui ma ei võta seedeensüüme, siis mul on garanteeritud, et kõht on paistes.
Tänu seedeensüümide võtmisele on mul mõnus ja kerge olla, aga ma tajun veel seda, et kui ma söön liiga suuri koguseid, siis ma tahan, et mul võiks veel natukene kergem enesetunne olla. Siinkohal aga saan ma aru, et asi on minu söödavates kogustes, mitte ainult seedeensüümide töövõimekuses. Suuremate koguste puhul võib-olla teinekord aitaks, kui võtaksin ühe kapsli asemel kaks.
Seedimine (kõhu läbi käimine) on kindlasti palju regulaarsem, mistõttu on enesetunne palju kergem. Naljakas on see, et kuna ma hakkasin seedeensüüme nii ammu võtma, siis ma nii väga ei mäletagi seda, kuidas “enne” oli, sest olen ära harjunud sellega, kui hea praegu olla on.
Nüüdseks olen harjunud ensüümikapsli sisse võtma kuni viis minutit enne söömist või koos söögiga esimese ampsuga. Hästi harva unustan ära ja võtan poole toidu pealt. Võtmine võib alguses olla harjumatu ja võib ära ununeda, aga usun, et kõik inimesed suudavad sellega harjuda ja see muutub automaatseks.
Pean tunnistama veel, et ma ei ole üritanud aeglasemalt mäluda, kuigi seda soovitatakse. See võib ka ilmselt mingeid muutusi enesetundes tuua. Kuna ma söön kaks korda päevas, siis kogused on mul kindlasti suuremad ka, kui keskmisel inimesel.
Päris tihti on nii, et kui ma kellegagi koos sööma hakkan ja ensüümikapsli ka võtan, siis ikka küsitakse, et mis see on, miks ma võtan jne. Siis ma alati seletan, et nii… ensüümid on igas toores toiduaines (nagu mul see sõbranna kunagi rääkis)… ja niiöelda harin neid. Mu ühel meessoost sõbral olid päris tugevad seedeprobleemid, millele ta lahenduse sai, kui talle seedeensüümidest rääkisin. Viimati tellis ta selle piimhappebakteritega versiooni.
Seedeensüümid on minu elu igatahes palju mugavamaks teinud. Ma ei pea enam erinevaid sööke süües mõtlema, et mida ma võin süüa ja mida mitte või et kas kõht hakkab valutama, kui ma lähen välja õhtut nautima. Kuna neid kordi, kus saab palju erinevaid toite süüa ja maitsta, on olnud palju, siis ma ei ole ära seostanud, mis toiduained need täpselt olid, mis tugevaid gaasivalusid tekitasid. Aga nüüd ma enam ei pea sellele mõtlema ega neid valusid taluma!
Kellel ei ole üldse mingeid tajutavaid seedeprobleeme, siis see inimene ilmselt ei taha neid võtta selle mõttega, et äkki on “tuleviku mõttes kasulik”, nagu minu esimene mõte toona oli. Aga lõpuks märkasin ju ikkagi, et ära kadusid igasugu seedeprobleemid, raskustunne ning väsimus ja energialangus peale sööki, mille üle ma olen väga õnnelik - palju kergem on niimoodi elada!
* Enzymedica põhitoodete seedeensüümide aktiivsusi on testitud Tartu Ülikooli laboris!
Pilt: erakogu
Veel huvitavat lugemist:
Seedeensüümid tõid parema une ja ootamatu kaalulanguse!
Beebikõht ja seedeprobleemid kadunud tänu seedeensüümidele!
