Enzymedica seedeensüümid

home / PROBIOOTIKUMID - LISAJÕUD HEADEST BAKTERITEST!

PROBIOOTIKUMID - LISAJÕUD HEADEST BAKTERITEST!

PROBIOOTIKUMID - LISAJÕUD HEADEST BAKTERITEST!

22.05.2020
PROBIOOTIKUMID - LISAJÕUD HEADEST BAKTERITEST!

Probiootikumid - lisajõud headest bakteritest!

Probiootikumidest (piimhappebakterid) ehk headest bakteritest teatakse vast enim seoses soovitusega tarbida neid normaalse mikrofloora taastamiseks organismis peale antibiootikumikuuri. Samuti soovitatakse probiootikume tihti võtta kaasa pikamaareisidele, et kõhtu võõramaa bakterite eest kaitsta ja seedimist korras hoida.

Nende kasutusvõimalustega probiootikumide kasulikkus aga ei piirne. Kas teadsid, et probiootikumid võivad näiteks aidata ka nahaprobleemide korral või olla abiks stressitaseme alandamisel?

”Heade bakterite ehk probiootikumide ülesanne on meie organismis elavat mikroorganismide kooslust tasakaalustada,” selgitab Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse toitumisnõustaja Külli Holsting. “Tänapäeva elu- ja toitumisviis, sagedane ravimite tarvitamine ning liigne puhtusearmastus võivad aga viia meie kehas elutsevate organismide tasakaalu kaldu haigusttekitavate bakterite poole.”

”Tavaline kandidoosi põhjustav bakter candida albicanis on näiteks meie kehas igati vajalik ja aitab meid süsivesikute seedimisel,” toob Holsting näite. “Samas, kui me toidame teda liigse suhkru ja valge jahuga, hakkab ta vohama ja põhjustab meile terviseprobleeme.” Kui ülekaalus on aga head bakterid, hoiavad need toitumisnõustaja sõnul korras nii meie ainevahetuse, parandavad immuunsust, toetavad paranemist kui toodavad ka meile vajalikke vitamiine ja teatud rasvhappeid.

Probiootikumid ja „head bakterid“ üldiselt toimivad meie organismis peamiselt nö konkurentsi põhimõttel, takistades oma kohaloluga „halbade bakterite“ levikut. Viimane tähendab, et normaalse mikrofloora puhul on „head bakterid“ hõivanud füüsiliselt kõige mugavamad elukeskkonnad ning toitaine- ja energiaallikad, takistades seeläbi „halbadel bakteritel“ end meie organismis püsivalt sisse seadmast või pidurdades nende levikut.

Lisaks eritavad „head bakterid“ oma elutegevuse käigus ka keemilisi ühendeid, mis soovimatutel külalistel elu raskeks või lausa võimatuks muudavad. Paljud head bakterid, näiteks piimhappebakterid, toodavad oma elutegevuse käigus ka (piim)hapet, mis kahjulike bakterite jaoks elukeskkonna ebasobivaks muudab. Samuti on „headel bakteritel“ võime mõjutada ja parandada meie immuunsüsteemi ja immuunsüsteemi reaktsioone.

Nimelt arvatakse probiootikumidel ehk piimhappebakteritel tegelikult olevat terve rida positiivseid tervisemõjusid, sealhulgas:

  • leevendavad nad antibiootikumidest tingitud või reisi ajal esineda võivaid seedeprobleeme;
  • tugevdavad immuunfunktsiooni;
  • vähendavad üldiseid põletiku- ja oksüdatiivse stressi näitajaid ning organismi ülitundlikkust;
  • parandavad naha tervist ja leevendavad nahahaigusi;
  • alandavad vererõhku ja korrigeerivad vere kolesteroolisisaldust;
  • leevendavad kesknärvisüsteemi hõlmavaid tervisehäireid (ärevus, depressioon, autism, sundkäitumishäire) ning parandavad mälu;
  • aitavad väljutada organismist kahjulikke ühendeid ning vähendavad seeläbi ka kasvajate riski.

Lisaks võivad probiootikumid vähendada kaariese teket, menopausi ajal esinevaid kaebusi ja sooleärrituse sündroomiga kaasnevaid haigusnähte. Samuti võivad probiootikumid kergendada allergiahaiguste kulgu. On rohkesti tähelepanekuid, et probiootikumide manustamine kas lisandina või fermenteeritud piimatoodete näol võib aidata paraneda nahahaiguste korral, sealhulgas ka aknel ja ekseemil.

Mõnikord arvatakse, et meie poolt toidu või toidulisandi näol manustatavad head bakterid asustavad edaspidi meie soolestikku püsivalt, kuid tegelikult ei olegi mitmetel kasulikel bakteriliikidel tarvis soolestikku koloniseerida. Nimelt ilmneb nende positiivne mõju juba selle lühikese aja jooksul, mil nad koos toiduga meie soolestikku läbivad. Viimaseid nö “kasulikke külalisi” leidubki näiteks hapendatud toitudes. Seega pole probiootikumide puhul ka üledoseerimise ohtu.

Oluline on hoolitseda selle eest, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju, kaunvilju ning täisteravilju, milles sisalduvad kiudained toimivad „heade bakterite“ toiduna ehk prebiootikumidena. Prebiootikumid ei viita bakteritele, vaid tähendavad toidu seedumatuid koostisosi, näiteks kiudaineid. Prebiootikumid, s.h. kiudained on toiduks headele mikroobidele, ergutades valikuliselt nende juurdekasvu. Toidud, mis prebiootikumideks arvatud koostisosi sisaldavad, on näiteks kaerahelbed, linaseemned, oder, kaunviljad ning kõik puu- ja köögiviljad (eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed). 

Mõnikord võib tekkida vajadus ka täiendavate, kontsentreeritud probiootiliste toidulisandite järgi. See võib juhtuda näiteks antibiootikumikuuri läbimisel või reisile minnes – mõlemal juhul on probiootikumide manustamise jaoks vaja kompaktset ja lihtsalt kaasaskantavat lahendust.

Kõige enamlevinud ja turvalisemaks valikuks probiootikumide seas on kaks bakterite perekonda: laktobatsillid (Lactobacillus) ja bifidobakterid (Bifidobacterium). Just need bakterite perekonnad kipuvad seedetraktis hävinema ka antibiootikumikuuri ajal.

Lactobacillus on suur bakterite perekond, mis kuulub piimhappebakterite hulka. Nad toituvad piimasuhkrust ehk laktoosist, muutes selle piimhappeks. Laktobatsille leiab nii hapendatud piimatoodetest kui ka meie endi peensoolest. Soolestikus muudab laktobatsillide poolt toodetud piimhape soolekeskkonna piisavalt happeliseks, et takistada kahjulike bakterite kasvu. Laktobatsillid on abiks ka kergema laktoositalumatuse korral.



Enzymedica põhitoodete seedeensüümide aktiivsusi on testitud Tartu Ülikooli laboris!

Allikas: Probiootikumid - lisajõud headest bakteritest (tervisliktoitumine.ee) 

 

Veel huvitavat lugemist:

Kuidas valida parimaid seedeensüüme?

TOP 7 - miks seedeensüümid minu peal ei tööta?

Ensüümid - kas nõrgim lüli sinu immuunsuses? 

Ensüümid versus probiootikumid - kas me vajame mõlemaid

Hapendatud köögiviljasalat pakatab probiootikumidest 

Probiootikumid ja piimhappebakterid

POP UP kodukal (2).png (401 KB)