Enzymedica seedeensüümid

Esileht / MIKS TEKIB MEIL HALB ENESETUNNE PEALE NISUTOODETE TARVITAMIST?

MIKS TEKIB MEIL HALB ENESETUNNE PEALE NISUTOODETE TARVITAMIST?

MIKS TEKIB MEIL HALB ENESETUNNE PEALE NISUTOODETE TARVITAMIST?

11.09.2018
MIKS TEKIB MEIL HALB ENESETUNNE PEALE NISUTOODETE TARVITAMIST?

"...Tegu on nisus leiduva liimvalgu gluteeni talumatusega, mida mõned arstid ka viimase aja moehaiguseks nimetavad. Seda hoogsalt levivat tervisehäiret ei ole küll mingit põhjust moehaiguseks tembeldada. Peamiseks gluteenitalumatuse põhjuseks pole massipsühhoos ega hüpohondria, vaid hoopiski toidunisu liiga suur gluteenisisaldus.

Siinkohal vajab selgitamist, mida varjatud toidutalumatus üldse endast kujutab. Esmakordselt kirjeldati toidutalumatust 1930. aastatel, kuid rohkem on hakatud sellest rääkima alles viimasel ajal. See seisund erineb samuti levinud toiduallergiast, sest ei ole seotud immuunsüsteemiga. Toidutalumatus on mitteallergiline reaktsioon, mille peamiseks põhjuseks võib olla seedeensüümide puudulikkus. On arvatud, et teatud toiduaine rohkel tarbimisel tekkinud ensüümide kurnatus võib põhjustada varjatud toidutalumatust.

On väga hea, et meil tegutsevad laborid, kus varjatud toidutalumatust määratakse. Tänapäeval arvatakse, et eelsoodumus varjatud toidutalumatuse tekkeks on 60...80% tsiviliseeritud maailma elanikest. Nagu väidavad nn veregrupi dieedi entusiastid, kujutab toidus leiduv gluteen suurimat ohtu kõige ürgsema ehk 0-veregrupi esindajatele. Teaduslikult pole gluteenitalumatuse seost veregruppidega nähtavasti uuritud, kuid alati on parem karta kui kahetseda.

Iga rahva geneetiline eripära on välja kujunenud põlvkondi kestnud valiku teel, milles oluline roll on kohalikul toidubaasil. Teatavasti oli muistsete eestlaste esimene leivavili oder, seejärel hakati kasvatama rukist ning alles suhteliselt hiljaaegu nisu. Seega on eestlaste toit sajandite vältel olnud üsna gluteenivaene.

Gluteenitalumatuse hüppeline sagenemine Eestis on tingitud tõenäoliselt sellest, et meie põldudel kasvav nisu on varasemast gluteenirikkam. Nimelt tuuakse praegu nisuseemet sisse Rootsist. Meie agronoomid teadsid juba aastakümneid tagasi, et Rootsi nisu on liiga gluteenirikas ja toiduks seda peaaegu ei kasutata. Rootsi nisu gluteenirikkus tekkis sellise aretustöö käigus, mille eesmärgiks oli saada lühike kõrs ja hästi suur seeme. Soovimatu kõrvalproduktina kujunes välja ka suur gluteenisisaldus. Agronoomid teadsid sedagi, et Rootsis köeti gluteenirikka nisuga vedureid või taludes ahjusid.

Nüüd kasvatatakse meil Eestis Rootsist toodud nisusorti. Sellega pannakse meie inimesed sööma gluteenirikkaid nisutooteid. Igaühe seedesüsteem, olenevalt individuaalsetest iseärasustest, seda taluda ei suuda. Sel lihtsal põhjusel ongi gluteenitalumatus meil sagenenud. Seega võiks moehaiguseks nimetada küll võõramaiste nisusortide eelistamist kodumaistele, kuid kindlasti mitte selle tagajärjel tekkinud kahju inimeste tervisele.

Kõik moehaigused ei tarvitse olla iseenesest väärad ja kahjulikud. Nii on maailmas tõusuteel ürgse ja gluteenivaese nisuvormi, speltanisu populaarsus. Kõlava nimega durumnisu ehk kõva nisu on seevastu eriti gluteenirikas, nagu ka sellest valmistatud väga elastsed, keetmisel lollikindlad pastatooted. Mis mugav kokale, ei tarvitse olla tervislik sööjale.

Kuniks meil tervisesõbralikumad nisusordid masstootmisse jõuavad, tuleb tõsta tarbijate teadlikkust. Valgest nisujahust tooteid ei ole hea iga päev toiduks tarbida. Eraldi tuleb märkida, et taina küpsetusomaduste parandamiseks, võimalikult kohevate ja koospüsivate pagaritoodete saamiseks lisatakse täiendavat gluteeni ehk nisuvalku sageli ka leibade retseptuuri. Nõnda eeldab gluteeni vältimine menüüs keskmisest suuremat tähelepanu. Kelle tervis nõuab ja eelarve võimaldab, leiab toidupoodidest üles ka gluteenivabad tooted.

Kahjuks peab tõdema, et gluteenitalumatust diagnoosida on küllalt keeruline. Igaühel oleks mõistlik jälgida, kas tal nisutoodete söömisel mingi ebameeldiv tunne tekib, nende vältimisel aga lakkab. Ebameeldiv tunne ei teki seejuures kohe, vaid võib välja kujuneda isegi alles mõne päeva möödudes.

Peale halva enesetunde võivad varjatud toidutalumatusel olla hoopis tõsisemad ja kaugemale ulatuvad tagajärjed, mille uurimine seisab arstiteadlastel enamasti alles ees. Lisaks kehalistele tõbedele on varjatud toidutalumatusega seostatud isegi vaimseid häireid nagu laste autism. ..."

Katkend Selma Teesalu raamatust „Vastuvõtt ilma järjekorrata“

VEEL HUVITAVAT LUGEMIST:

TEEME LÕPU SEEDIMISEGA SEOTUD PROBLEEMIDELE!

SEEDIMINE KORDA! Kas tunned seedeensüüme, mida sul pole?

KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

MIKS ON SEEDEENSÜÜMID SINU KEHALE VAJALIKUD?

ENSÜÜMID - ELU VÕTI!

ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID!

KUIDAS TOIME TULLA LAKTOOSITALUMATUSEGA?

GLUTEENITALUMATUS POLE PELGALT TRENDIHAIGUS!

SEEDEENSÜÜMID TAGAVAD TOITAINETE IMENDUMISE!

Vaata loengut ensüümidest „ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID“, mis võib muuta Sinu senist elu –toitumisharjumusi, enesetunnet ja isegi kaalu alatiseks!

Loengu vaatamiseks vajuta pildile.