Enzymedica seedeensüümid

Esileht / KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

23.01.2018
KUIDAS VALIDA PARIMAID SEEDEENSÜÜME?

Kuidas valida parimaid seedeensüüme? - ...lähtuvalt seedesüsteemist

Olen erinevate inimestega suheldes märganud, et paljud neist ei oska eristada erinevaid seedeensüümide preparaate. Arvatakse, et kui toode sisaldab ükskõik milliseid ja ükskõik, millise aktiivsusega seedeensüüme, on tegemist automaatselt hea kraamiga ning lähtutakse tegelikult valikut tehes üksnes hetke purgi hinnast. Paraku see nii ei ole ja seetõttu proovin siinkohal jagada infot, mis võiks aidata teil teha targemaid valikuid.

Seedeensüüme on võimalik saada ja/või toota kolmest algallikast: loomset päritolu, taimset päritolu ja taimsel substraadil kultiveeritud (ehk seente ja bakterite kaasabil saadud) seedeensüümid.

Ensüüme on tuhandeid erinevaid nagu ka aineid, mida nad lagundavad. Samas nõuavad erinevad ensüümid toimimiseks ka erinevaid tingimusi, nt väga kindlat pH vahemikku, kindlat temperatuurivahemikku, niiskust ja koensüüme (peamiselt kindlaid vitamiine ja mineraalaineid). 

Kõigepealt peaksime meelde tuletama, kuidas liigub toit läbi meie keha ning millised tingimused sel teekonnal ees ootavad.

 

 

Meie seedeelundkond koosneb neljast põhietapist: suu, magu, peensool, jämesool. Kõigis neis on aga erinev keskkond ja täita erinevad ülesanded. Näiteks suus on meil natuke leeliseline, ca 7,5 pH, kus süljenäärmed toodavad seedeensüümi nimega amülaas. Amülaas lagundab süsivesikuid. Amülaasi teene on see, kui tunneme pikalt leiba mäludes ootamatult järjest magusamat maitset, kuna leivas olevad teatud süsivesikud hakkavad amülaasi toimel lagunema, muutudes lihtsuhkruteks. Edasi liigub toit suust makku, mille pH tase on suuga võrreldes täiesti erinev - ca 1-3 pH ja kus toimub suurema osa toidu seedimine. Mao ülaosas toimub nii toores toidus leiduvate toiduensüümide kui ka purgist juurde võetud seedeensüümide toel nö eelseedimine (selle näidet võite vaadata „pudrutriki“ videost) ning mao alaosas peamiselt valgu (liha) lõplik seedimine. Maost edasi liigub toit peensoolde, millel omakorda on erinev pH vahemik (ca 7-8,5 pH). Peensooles toimub peamiselt toitainete imendumine verre, kuid lisaks ka gluteeni lagundamine, mida teeb DPPIV seedeensüüm ja rasvade seedimine, mida teevad lipaasiensüümid. Jämesooles on pH vahemik ca 5-5,7. Seal toimub vee imendumine organismi ning mikrobioomi (baktermassi) „toitmine“ kiudainetega. 
Nagu sellest järeldub, siis seedesüsteemi igal erineval etapil on erinev pH vahemik ning igas etapis vajame erinevaid töövõimelisi ensüüme tagamaks kogu söödud toidu seedumise ja imendumise organismi. Selleks vajame kindlat tüüpi ensüüme, mis just „õiges kohas“ tööle hakkaksid.

 

Kuidas valida parimaid seedeensüüme? - ...lähtuvalt ensüümide saamisviisist

LOOMSET päritolu ensüümid

Loomsed ensüümid saadakse noorlooma (tavaliselt sea) pankrease vedelikust. Neid ensüüme tuntakse ka „pankreatiini“ nime all. Eelkõige on nad mõeldud erinevate pankrease (kõhunäärme) haiguste leevendamiseks ja kasutatakse toidukordade vahel. Loomset päritolu ensüümid ei sobi üldse toidu seedimiseks, kuna nende töötamise pH vahemik on 7,2-9,0 (aluseline) ja samas on maos tänu maomahla koostises olevale soolhappele (HCL) seal pH aga ca 1-3 (happeline). Seetõttu kaetakse tavaliselt loomsed ensüümipreparaadid ka happekindla kaitsekihiga, et nad magu läbides ei hävineks. Kahjuks aga toodetakse tihtipeale neid tableti kujul, see aga vähendab nende ensüümide aktiivsust ehk töövõimet isegi kuni 50%, sest loomset päritolu ensüümid on ka äärmiselt kuumatundlikud. Tablettide tootmisprotsessis on aga kuumusega kokkupuude vältimatu ning teiseks on vaja tavaliselt lisada ka mahu-, side-, abi- ja täiteaineid, mis omakorda võivad mõnedel inimestel tekitada lisaprobleeme. 
Üks Inglismaalt pärit uurimus aga järeldas, et väike kogus taimsel substraadil kultiveeritud hapet taluvat lipaasi mõjus samal määral kui 25 korda suurem doos loomset pankreatiini.

TAIMSET päritolu ensüümid

Kõige tuntumad taimset päritolu ensüümid on bromelaiin ja papaiin. Esimest saadakse ananassist (täpsemalt südamikust) ja teist papaiast. Kõige enam kasutatakse neid ensüüme tööstuses valku lagundava ensüümina: bromelaiini lihatööstuses lihakiu pehmendajana (selle ensüümi töötemperatuur on sobivalt vahemikus 48-71°C) ja papaiini parkimistööstuses naha pehmendamiseks (ideaalne töötemperatuur 40,56°C). Just tänu nende ensüümide töötemperatuurile ei ole nad kuigi efektiivsed toidulisandina, sest meie normaalkehatemperatuur on 36,6°C. Samuti pole mõtet neid kasutada seedeensüümidena. Kasu võib neist olla palaviku korral põletikku alandava toime tõttu.

 

 

TAIMSEL SUBSTRAADIL KULTIVEERITUD seedeensüümid

Taimsel substraadil kultiveeritud seedeensüümidel on väga palju eeliseid loomset ja taimset päritolu ensüümide ees. Neid toodetakse erinevatel seene-/hallituse liikidel “kasvatades”, kusjuures see meetod tagab väga kõrged ensüümide kontsentratsioonid ja samas võimaldab saada erinevate omadustega suurima valiku erinevaid ensüüme. Näiteks on võimalik aretada happekindlaid variante, mida maomahl ei kahjusta. Peaaegu 80% maailmaturul olevatest seedeensüümide preparaatidest kasutavad just sel moel saadud ensüüme. Suureks eeliseks on nende „töötingimused“ – pH vahemik 2-12, mis katab ära kogu seedekulgla suust jämesooleni ning temperatuurivahemik 35-40,56°C, mis on samuti ideaalne töötamaks just meie organismis. Kuna need ensüümid säilivad äärmusliku pH tingimustes, on nad ideaalsed valkude, süsivesikute ja rasvade seedimiseks maos. Selline eelseedimine maos vabastab ka kõhunäärme ensüümitootmise koormusest. Teiseks suureks eeliseks on asjaolu, et neid saab kasutada lisaks seedimise toetamisele ka organismi immuunsüsteemi abistamiseks. Kuna taimsel substraadil kultiveeritud ensüümid on aktiivsed nii happelistes kui aluselistes keskkondades, siis see annab neile suurema võime seedida sinna mitte kuuluvaid aineid (seedimata toiduosakesi, baktereid, viiruseid) veres, lümfides ja kudedes. Eeliseks võib pidada ka seda, et tegemist on kontrollitud tingimustes tootmisega, mis tagab parima kvaliteedi ja puhtuse. Ei pea kartma pestitsiidide või herbitsiidide kasutamist nagu taimset päritolu ensüümide algallikate puhul või antibiootikumide tarvitamist loomsete ensüümide puhul. Vastupidiselt laialdasele arvamusele ei leidu taimsel substraadil kultiveeritud seedeensüümides nende kasvatamiseks kasutatud substantse; neid ensüüme tootvatel laboratooriumitel on selle tõendamiseks olemas sõltumatud testid. Lisaks sobivad nad tarvitamiseks veganitele. Seega, kui soovite efektiivseid toidu seedimiseks või immuunsüsteemi toetamiseks mõeldud seedeensüümide preparaate, siis ainuõige valik on taimsel substraadil kultiveeritud seedeensüüme sisaldavad tooted. 

 

Kuidas valida parimaid seedeensüüme? - ...lähtuvalt aktiivsusühikutest

Oleme jõudnud osani, kus proovime aru saada ensüümipreparaatide pakendite infost ning võrdleme ka erinevate toodete koostist.

Nagu ka igasuguste muude toidulisandite puhul, teame, et erinevate toodete parameetrid nagu hind, kvaliteet, koostisosade allikad jne võivad üksteisest väga palju erineda. Ensüümipreparaatide puhul peaksime eelkõige jälgima järgmisi aspekte:

1) Aktiivsusühikud vs kaaluühikud (mg) – väga oluline näitaja on ensüümide puhul aktiivsus ehk töövõime, mis on pakendil märgitud tähistega nagu HUT, ALU, DU jt. Aktiivsusühik näitab, mitu mg substraati (ainet) suudab ensüüm 1 minutis hüdrolüüsida (lagundada). Kui aktiivsusühikuid pole märgitud, vaid ainult kogus milligrammides, siis te ei tea, kas ensüüm ka tegelikult töötab või mitte. Hea näide siinkohal on võrdlus elektripirniga - te ei vali lambile pirni kaalu järgi, vaid ikka võimsuse järgi.

Veel saab aktiivsusühikute järgi teada ka konkreetse ensüümi päritolu, kuid see info pole kergesti leitav ja siinkohal sellel pikemalt ei peatu.

2) Kõikide peamiste seedeensüümigruppide olemasolu (proteaas, amülaas, lipaas, tsellulaas). See on nö miinimum. Siin kehtib reegel – mida pikem nimekiri, seda parem, sest meie poolt sissesöödav toit ei sisalda ju ainult valke, süsivesikuid ja rasvu.

3) GMO vaba (ei sisalda biotehnoloogiliselt toodetud koostisosi).

4) Ei sisalda täite- ja lisaaineid, mis omakorda võivad tekitada toidutalumatusi.

5) Ensüümide päritolu – taimsed vs loomsed (oluline info ka veganitele). Käsitlesime pikemalt 2.osas. Ensüümide puhul saame vähemalt kindlad olla, et tegu on looduslike komponentidega, sest ensüüme pole võimalik toota sünteetilisest materjalist.

6) Oluline, et ei sisaldaks ka allergeene, nagu gluteen, piim, suhkur, soja jne.

Mida täpselt üks või teine seedeensüümigrupp siis ikkagi teeb ehk mida ja kui palju suudab seedida (lõhustada). Peatume siinkohal ainult peamistel gruppidel:

proteaasid lõhustavad valke peptiidideks ja aminohapeteks, näiteks 20 000 aktiivsusühikut (HUT) proteaasi on suuteline lagundama 225g piima valku ühes tunnis, kuid nt soja valk ja veiseliha valk annavad erineva tulemuse.

amülaasid lõhustavad süsivesikuid, peamiselt tärklise hüdrolüüsimise teel, dekstriinideks ja lihtsuhkruteks ja näiteks 30 000 aktiivsusühikut (DU) amülaasi võib lagundada 100 g kartulitärklist ühes tunnis kuid jällegi porgandis leiduv tärklis annab erineva tulemuse.  

lipaasid lõhustavad rasvasid ja õlisid glütseriiniks ja rasvhapeteks, näiteks 1000 aktiivsusühikut (FCCIP) lipaasi võib lagundada 5 g taimeõli ühes minutis, kuid veiselihas ja avokaados leiduv rasv/õli annab erineva tulemuse.

tsellulaas lõhustab puu- ja köögiviljade kiudainetest vabanenud tselluloosi. See on üks väheseid seedeensüüme, mida meie organism ei suuda ise juurde toota. Just seetõttu on eriti oluline kätte saada see suus närimise teel.

Toodete koostise ja hinna võrdlus

Toon siinkohal välja mõned konkreetsed andmed erinevate ensüümipreparaatide pakenditelt. Antud lõiku illustreerib ka juuresolev pilt, kus kokkuleppeliselt ütleme, et vasakpoolne on toode „A“ ja parempoolne on toode „B“.

1) Erinevate ensüümide arv – tootel A: 5; tootel B: 11. Seega sisaldab toode B poole rohkem erinevaid seedeensüüme kui toode A, mis tähendab, et tootest B saadav kasu on potentsiaalselt poole suurem.

2) Aktiivsusühikute arv – tootel A proteaas 277, tootel B 20 000; tootel A amülaas 553, tootel B 8440; tootel A lipaas 80,7, tootel B 450 jne. Seega toote B 1 kapsel sisaldab proteaasi 72 korda rohkem, amülaasi 15 korda rohkem ja lipaasi 5 korda rohkem kui toote A 1 kapsel. Järelikult, et saada sama tulemus (nt proteaasi puhul), tuleks toodet A võtta korraga 72 kapslit versus toodet B ainult 1 kapsel.

Veel tasub mainimist, et toode A puhul ei saa me lähtuvalt aktiivsusühikutest teada nende ensüümide päritolu nagu toote B puhul.

3) Lisa-, täite- ja mahuained – tootel A sisalduvad koostises, tootel B mitte.

4) Kapsli materjal – tootel A loomne (ei sobi veganitele), tootel B taimne (sobib veganitele).

 

Kokkuvõtvalt saime teada, et toode B sisaldab poole rohkem erinevaid seedeensüüme ning need on isegi kuni 72 korda efektiivsemad kui tootes A. Samas tundub toode B kvaliteetsem ja puhtam, kuna ei sisalda ühtegi lisa-, täite- ega mahuainet ning aktiivsusühikute tähiste järgi on võimalik teada saada nende seedeensüümide päritolu. Lisaks sobib antud toode ka veganitele.

Võin veel lõpetuseks öelda, et hinnaerinevus nendel toodetel (arvutades välja 1 kapsli hinna) pole üldse märkimisväärne, seega rõhutan – lähtuge ostusoovi korral pakendile märgitud andmetest, mitte pelgalt hinnasildist.

Loodetavasti on järgmisel korral, kui tervisepoodi sisse astute ja seedeensüüme ostma asute, siinkirjutatust teile kasu ning oskate teha targema valiku.

Autor: Toitumisnõustaja Teele Teder
Allikas: Biotheka.ee