KUIDAS VÕIMENDADA ELUTÄHTSATE ENSÜÜMIDE TÖÖD LOOMULIKUL MOEL?
Öeldakse, et „oled see, mida sa sööd”, aga õigem oleks öelda, et „oled see, mida seedid”.
Igal hetkel teevad tuhanded ensüümid Sinu kehas tööd. Nemad panevadki tööle erinevad protsessid alates seedimisest kuni näiteks lihaste arenguni ja neid on KÕIGI Sinu keha protsesside ja funktsioonide toimimiseks vaja. Isegi vaid ühe ensüümi puudulikkus võib määrata selle, kas Sinu keha on terve või ohustab seda mõni haigus.
Ensüümid on Sinu tervise ja elu seisukohalt täiesti esmatähtsad. Praeguseks on kindlaks tehtud, et inimorganismis leidub enam kui 75 000 erinevat ensüümi ja neil on kõigil oma ülesanded:
- energia tootmine
- hapniku omastamine
- põletiku vähendamine
- vere vedeldamine
- veres leiduva rasva ja kolesterooli lagundamine
- nakkustega võitlemine
- haavade parandamine
- toitainete transport rakkudesse
- hormoonide tasakaalustamine
- mürkainete kõrvaldamine
- ainevahetuse reguleerimine
- vananemisprotsesside aeglustamine
Ensüümid käivitavad ja mõjutavad Sinu kehas paljude vajalike biokeemiliste reaktsioonide kiirust ja nad ei tööta üksi. Selliste reaktsioonide kiirendamine toimub koostöös näiteks magneesiumi või koensüüm Q10-ga ning mõnikord lausa sellisel kiirusel nagu mitu miljonit reaktsiooni sekundis!
Kolm tüüpi ensüüme, millest võiksid teada
Kolm peamist ensüümide kategooriat on: toiduensüümid, metaboolsed ehk ainevahetuslikud ensüümid ja seedeensüümid. Seedeensüümid on rakuvälised ensüümid, mis tähendab, et neid võib leida rakkudest väljaspool. Ainevahetuslikud ensüümid on rakusisesed, mis tähendab, et nad asuvad rakkude sees. Neid mõlemaid ensüüme toodab peamiselt kõhunääre ehk pankreas. Toiduensüümid sisalduvad ainult värskes, toores, töötlemata toidus. (toimetaja selgitus: näiteks tomatis sisalduvad ensüümid aitavad seedida ainult tomatit, mitte kurki või liha)
Iga ensüüm töötab kõige paremini endale ideaalses keskkonnas. Inimese vananedes ja organismi sattunud mürkainete (toimetaja märkus: sissesöödud e-ained, kodukeemia ja kosmeetika, ravimid, õhu- ja veesaaste) toimel muutub keskkond inimese organismis, mis omakorda vähendab ensüümide hulka. Kui ensüümide hulk ja aktiivsus veidigi vähenevad, tekivad erinevad sümptomid ja peagi hakkavad kimbutama ka haigused. On oluline teada, mida ensüümid meie organismis teevad ja kuidas neid lisaks tarbida, kui negatiivsed sümptomid ilmnema hakkavad. (toimetaja märkus: parim oleks sümptomite teket ennetada)
Seedeensüümid
Neid ensüüme läheb tarvis valkude, süsivesikute ja rasvade lagundamiseks, et toota energiat. Enamik seedeensüüme toodetakse kõhunäärmes ehk pankreases ja suur osa seedimisest toimub maos ja peensooles. Normaalselt toimiv kõhunääre eritab peensoolde päevas harilikult peaaegu 19 dl kõhunäärmenõret. See vedelik sisaldab ohtralt seedeensüüme ja vesinikkarbonaati, mis neutraliseerib peensoolde jõudes kanget maohapet.
Seedeensüüm nimega lipaas lagundab ehk seedib koos maksast ja sapipõiest tuleva seedenõrega rasvu. Kui organismis pole piisavalt lipaasi, võid kannatada gaaside, puhituste, kõhulahtisuse, rasvaste väljaheidete, oluliste rasvade puuduse ja rasvlahustuvate vitamiinide puudulikkuse all. Kui Sinu maks on mürkainetega liigselt koormatud, võib maksanõre pakseneda, mistõttu see ei saa enam nii vabalt voolata. See võib põhjustada lipaasi tootmise vähenemist, rasvade ebapiisavat seedimist ning kilpnäärme talitluse probleeme.
Pidevalt liiga süsivesikuterohke ja suhkrurikka toidu tarbimine võib põhjustada kõhukinnisust, puhitusi, kõhukrampe, kõhugaase, kõrvetisi ja reflukshaigust, kuna ensüümid (toimetaja märkus: eelkõige lagundavad süsivesikuid amülaasid) ei suuda suure nõudlusega enam sammu pidada. Seetõttu ongi töödeldud suhkrute vähendamine oma toidus nii oluline.
Proteaasid on seedeensüümid, mis seedivad valke ja on seega ka kogu tervise seisukohalt kõige tähtsamad. Proteolüütilised ensüümid (proteaasid) on loodusravi ringkondades palju kuulsust kogunud, sest nad ei lagunda mitte ainult valke aminohapeteks (nt trüpsiin ja kümotrüpsiin), vaid seedivad ka biokilesid (limakogumeid) ning neis elutsevaid baktereid, pärmseeni, ainurakseid ja parasiite.
Proteolüütilised ensüümid on näiteks lumbrokinaas, serrapeptaas, nattokinaas. Need lagundavad samuti ka põletikuvalke, mida võib organismis rohkelt leida artriidi, vähi ja paljude teiste haiguste puhul. Kui inimese organismis on proteolüütilisi ensüüme puudu, ei toimu valkude täielikku seedimist, mis tähendab, et hakkavad kujunema allergiad, organismis võivad moodustuda mürkained ning suureneb sooleinfektsioonide oht.
Ainevahetuslikud ehk metaboolsed ensüümid
Inimese vereringe, hingamis-; närvi-; näärme-, lümfi- ja paljunemissüsteemide elutähtsad funktsioonid sõltuvad kõik rakusisestest ainevahetuslikest ensüümidest. Need ensüümid hoiavad töös ka maksa, neerud, naha, luud, koed ja teised organid. Iga Sinu kehas oleva raku elu ja energia sõltuvad nendest ensüümidest.
Proteolüütilised ensüümid ei ole kõigest olulised seedeensüümid, vaid ka tähtsad ainevahetuse ensüümid. Veres leiduvad proteaasid lagundavad võõrvalke (toimetaja märkus: viiruseid, baktereid, parasiite), mis põhjustavad põletikke ja infektsioone. Seeläbi puhastavad nad verd, samuti lahustavad vereklompe ja vähendavad põletikulistes kudedes paistetust. Kuna põletikuprotsess omab praktiliselt kõigi tänapäeval esinevate haiguste juures suurt rolli, on proteolüütiliste ensüümide osakaalu suurendamine organismis tervise säilitamiseks väga tähtis, eriti just vanemas eas.
Kuidas loomulikul teel võimendada ensüümide tööd
1. Mälu toitu põhjalikult.
Sinu seedesüsteem koosneb suurest hulgast keemilistest reaktsioonidest, mis saavad alguse mälumisest. Kui Sa toidu korralikult läbi mälud, toodad piisava koguse sülge, mis annab seejärel maole märku, kui palju hapet see eritama peab. See omakorda saadab edasi signaali, kui palju on vaja sapivedelikku ja kõhunäärme ensüüme eritada.
Väldi 30 minuti jooksul enne söömist igasuguse vedeliku tarbimist (samuti ei tasu juua ka söögi ajal), sest see lahustab maomahla ja seega teavitatakse organismi, et pole vaja nii palju ensüüme eritada, mida me aga tegelikult ju ei soovi. Ära näri närimiskummi, sest see ajab seedesüsteemi segadusse ja võib omakorda seedeprobleeme tekitada.
2. Söö toorest toitu.
Kõige paremad ja ensüümirikkamad toidud on idud ja neid on võimalik ilma suuremate väljaminekuteta ka kodus kasvatada. Brokoli- ja päevalilleidud on ühed parimad haigustega võitlejad ja neid on väga lihtne ise kasvatada. Omakasvatatud köögiviljadest smuuti tegemine vabastab samuti palju toiduensüüme. On oluline tarbida just värsket toorest mahla, mida ei ole üldse kuumutatud.
Poemahlade pastöriseerimine või kodune mahla kuumutamine hävitab kõik toiduensüümid ja teeb need kasutuks. Toored (pastöriseerimata) juustud ja muud piimatooted sisaldavad ensüüme, mida näiteks piimas sisalduva laktoosi ja valkude lagundamiseks vaja läheb. Toormesi, õietolm, extra virgin oliiviõli ja kookosõli on samuti väga ensüümirikkad toiduained.
3. Võta lisaks seedeensüümipreparaate.
Kui Su peamised probleemid on seotud seedimisega, võib seedeensüümipreparaate võtta kohe enne söömist. See aitab toidu täielikult ära seedida. Aja jooksul annab nõnda toimimine Sinu kehale märku, et tal on vaja rohkem seedeensüüme tootma hakata, mis tähendab, et mida kauem Sa neid võtad, seda vähem vajab organism lõpuks lisaensüüme.
Teine variant on võtta seedeensüüme tühja kõhu peale, väljaspool toiduaegu, et oma ainevahetuslike proteolüütiliste ensüümide tootmist turgutada. See aitab neil läbi maoseina vereringesse imenduda, kus organism neid siis süsteemselt kasutada saab. See meetod on eriti hea, kui Sind vaevab artriit või mõni muu põletikuline haigus.
Refereeritud allikast https://blog.unikeyhealth.com
Veel huvitavat lugemist:
TOP 7 - Miks seedeensüümid minu peal ei tööta?
Kuidas valida parimaid seedeensüüme? - Tea, mille eest maksad!
