Enzymedica seedeensüümid

home / KÕIK PEAVAD VÕTMA ENSÜÜME!

KÕIK PEAVAD VÕTMA ENSÜÜME!

KÕIK PEAVAD VÕTMA ENSÜÜME!

05.06.2020
KÕIK PEAVAD VÕTMA ENSÜÜME!

Kõik peavad võtma ensüüme!

Ensüümide segud võivad kasulikud olla mitte ainult seedimise parandamiseks. Uuemad uuringud tõendavad, et need suudavad leevendada kõige erinevamat valu, tervendada sooletrakti, kõrvaldada südame ja vereringesüsteemi probleeme ja aidata isegi võitluses vähiga.

Sõna ensüümid mainimisel kujutab enamik inimesi kohe ette väikeseid tablette, mida võtame enne sööki, et allaneelatud toit paremini seeduks ning meil ei tekiks seedehäireid, mis väljenduvad tugevama kõhupuhituse või –gaasidena. Raskematel juhtudel piinab inimesi gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD), kui maohape ja toit tõusevad tagasi söögitorusse.

Ensüümid on toidu korralikuks ja tõhusaks seedimiseks tõepoolest väga tähtsad, kuid see on ainult üks väike ülesanne, mida need meie heaks teevad. Nii-öelda jäämäe nähtav osa.

Ensüümid on valgud, mis kiirendavad (katalüüsivad) elusorganismis keemilisi reaktsioone. Ensüüme on vaja iga viimase kui ühe biokeemilise reaktsiooni jaoks, mis organismis toimub. Ensüümid juhivad kõiki inimese kudesid, lihaseid, luid, elundeid ja rakke. Seedesüsteem, immuunsüsteem, vereringe, maks, neerud, põrn, pankreas, mõtlemis-, tundmis-, hingamisvõime – kõik need sõltuvad ensüümidest. Kõik mineraalained ja vitamiinid, mida te sööte, ning kõik hormoonid, mida keha toodab, vajavad õige talitluse tagamiseks ensüüme.

Keegi ei tea täpselt, kui palju ja kui erinevaid ensüüme on inimese organismis. Ligikaudu 3000 on identifitseeritud, kuid arvatakse, et võib olla koguni 50 000 ensüümi, mis täidavad mitmesuguseid ainevahetuse funktsioone ja kontrollivad meie elundeid, samuti aitavad funktsioneerida immuunsüsteemil ja edukalt kulgeda põletikulistel vastusreaktsioonidel.

Kokkuvõttes jagunevad ensüümid metaboolseteks, seede- ja toiduensüümideks – sõltuvalt sellest, kus need on kõige aktiivsemad (seedetraktis või kuskil mujal), ning allika järgi (kas need on toodetud meie enda organismis või omastatud toiduga).

Metaboolsetel ensüümidel on tähtis roll igas elusrakus, need osalevad kõiges, alates rakkude kasvamisest ja parandustöödest, mis on olulised elundite talitluse tagamiseks, ning lõpetades rakkude hävimise ja „rusude“ kokkukogumisega vereringest.

Seedeensüümid lagundavad söödud toidu (kõik nahka pistetud karbonaadid, salatid ja praekartulid) tillukesteks toitaineteks, mida organism võib omastada ja kasutada raku tasemel.

Seedeensüüme nagu proteaasid, amülaasid ja lipaasid toodetakse kõhunäärmes ja peensooles, need lagundavad valgud aminohapeteks, süsivesikud suhkruteks ja rasvad rasvhapeteks ja kolesterooliks.

Toiduensüümid on kõikides värsketes toortoitudes, mida sööme, samuti toidulisandites. Need on väga olulised, sest inimesel väheneb ensüümide tootmine organismis juba 20 aasta vanuses ning igas kümnendis jätkub vähenemine 13% võrra.

Mao vananemisel tekib vähem ka soolhapet ning see muudab toodetud ensüümide hulga vähem tõhusaks. Lisaks toimivad veel sellised tegurid nagu kerge toiduallergiast tingitud põletik, kõhunäärme probleemid ja krooniline stress, mis kõik koos tekitavad ensüümide defitsiidi.

Kui sööme värsket toortoitu, kergendame organismi tööd kõigi vajalike seedeensüümide tootmisel, samuti aitame kompenseerida vananemisega kaasnevat ensüümide puudulikkust. Termiliselt töötlemata taimsed tooted ei ole siiski enam kindel ensüümide allikas, sest taimi kasvatatakse üha viljatumaks muudetud pinnases, kasutades pestitsiide ja keemilist väetist.

„Et ensüümid oleksid organismis tõepoolest aktiivsed ja neid oleks piisaval hulgal, peab omastama ka kõiki pinnases leiduvaid kofaktoreid (näiteks mineraalaineid)“, selgitab integratiivse loodusravi spetsialist ja raamatu „Micro Miracles: Discover the Healing Power of Enzymes“ autor dr Ellen Cutler. „ Meie päevil on enamikul inimestel ensüümidest puudus, mis on ka põhjuseks, miks väikestel lastel on gastroösofageaalne reflukshaigus, mida ma oma tegevuse jooksul kunagi varem ei ole täheldanud.“

Cutleri väitel häirub immuunsüsteemi järelevalve, kudede taastumise ja hormoonide loomise süsteemi töö, kui organismis ei toodeta piisavalt palju ensüüme ning me ei saa puuduvaid ensüüme ka väljastpoolt. Tekib üldine väsimus ning ilmuvad mitmesugused terviseprobleemid.

Ensüümide defitsiidi tüüpilised sümptomid on põletik, liigese- ja lihasvalu, bakterite liigne paljunemine maos ja sooletraktis, mis tekitab seedehäireid ja kõhupuhitust, maosisu tagasiheidet, ärritatud soole sündroomi, peavalu, nahalöövet, aknet, keskendumisraskusi ja meeleoluhäireid.

Millised ensüümid mida teevad?

Müügiks toodetud vahendite koostises leiate järgmisi ensüüme ja ensüümide gruppe.

  • Amülaas – seda eritavad süljenäärmed ja kõhunääre. Aitab kaasa seedimisele, lagundades süsivesikud lihtsuhkruteks.
  • Bromelaiin – proteolüütiline ensüüm, mis soodustab seedeprotsesse, lagundades valke ja parandades toitainete imendumist. Samuti soodustab tsirkulatsiooni, võitleb põletikuga ja ründab arterites südamerabanduse riski suurendavaid setteid.
  • Katalaas – lagundab rakkudes oleva vesinikperoksiidi veeks ja hapnikuks.
  • Katepsiin – aitab seedeprotsessi, lõhustades lihatoite.
  • Tsellulaas – soodustab seedeprotsessi, aidates lagundada puu- ja köögiviljades, terades ja seemnetes leiduvaid kiudaineid ja tselluloosi.
  • Glükoamülaas – lagundab terades olevat suhkrut (maltoosi).
  • Invertaas – aitab organismil kasutada sahharoosi.
  • Laktaas – lagundab piimatoodetes leiduvat liitsuhkrut laktoosi. Aitab suurepäraselt laktoositalumatusega inimesi.
  • Lipaas – lagundab rasvad rasvhapeteks ja vitamiinideks (A, D, E ja F), samuti soodustab ainevahetust ning aitab südame ja veresoonte haiguste puhul.
  • Nattokinaas – veel üks proteolüütiline ensüüm, mis pärsib fibrinolüütilist aktiivsust, ning sellel on positiivne toime tromboosi, müokardi infarkti ning teiste südame ja veresoonte haiguste juhtudel.
  • Pankreatiin – amülaasi, lipaasi ja proteaasi ensüümide segu, mida kasutatakse kõhunäärme ebapiisava sekretsiooni tõttu tekkinud probleemide raviks, näiteks kirurgiliselt eemaldatud kõhunäärme, pankreatiidi või tsüstilise fibroosi juhtudel.
  • Papaiin – soodustab seedimist, lagundades toiduvalgud väiksemateks peptiidide ahelateks.
  • Pektinaas – soodustab seedimist, lagundades puuvilju ja teisi pektiinirikkaid tooteid, näiteks peete, porgandeid, kartuleid ja tomateid.
  • Proteaas – soodustab seedimisprotsesse, lagundades valgud aminohapeteks, samuti mõjutab patogeene, näiteks baktereid, viirusi ja vähirakke.
  • Seaprose-S – teine proteolüütiline ensüüm, millel on põletikuvastane toime, kui on artriit, turse, pluriit (kopsukelme põletik) ja peritoniit (kõhukelme põletik), samuti veenilaiendeid ja haavandeid tekitavad põletikulised veenihaigused.
  • Serrapeptaas – seda võib kasutada nakkuste ravimiseks, samuti aitab vähendada vereklompide moodustumist, katu kogunemist veresoontes, kiiritus- ja keemiaravi kõrvaltoimeid.

Ensüümid päästsid minu elu“, väidab Cutler. „Enne 30. eluaastat diagnoositi mul haavandiline koliit. Kannatasin raske kroonilise kõhupuhituse ja kõhukinnisuse all. Kui hakkasin kasutama seedeensüüme, tundsin end juba kahe nädala pärast paremini – sümptomid olid oluliselt vähenenud. Mul oli rohkem energiat, juuksed ja küüned muutusid tervemaks, mulle piisas lühemast uneajast ning ka immuunsüsteem muutus tervislikumaks. See oli ime!

Süsteemsed, proteolüütilised ja fibrinolüütilised

Pole ime, et ensüümide maailm on nii keeruline, kui võtta arvesse nende muljetavaldavat arvu meie organismis ja neist sõltuvate bioloogiliste süsteemide hulka.

Ensüümid on loodud nii, et need suudaksid mõjutada spetsiifilisi keemilisi sidemeid, sellepärast võib ühel ja samal ensüümil olla oluline roll organismi erinevate funktsioonide tagamisel – aatomite tasemel teostavad ensüümid kas tükeldamis- või lappimistöid.

Paljud arstid, sealhulgas Cutler, soovitavad seede- ja süsteemseid ensüüme kasutada kõigil inimestel, kes soovivad oma tervist turgutada. Süsteemsed ensüümid, tuntud ka metaboolsete ehk proteolüütiliste ensüümidena, on erilised seedeensüümid, mida peab omastama toidukordade vahel, mitte koos söögiga. Sel viisil suudavad need mõjuda organismi teistele osadele. Cutler väidab, et siis, kui süsteemseid ensüüme omastatakse vähemalt tund enne või pärast sööki (kõige parem – varahommikul enne sööki ja õhtul enne magamaminekut), suudavad need mõjutada kõiki süsteeme. Ensüümid võitlevad põletiku, liigesevalu, bakterite liigse paljunemise, immuunsüsteemi häirete ja teiste terviseprobleemidega.

Proteolüütilised ensüümid on seedeensüümide alamgrupp (proteolüütiline tähendab, et need lagundavad just valke – ja mitte ainult neid, mida omastame toiduga). Proteolüütilisi ensüüme süstemaatiliselt omastades satuvad need vereringesse ja hakkavad lagundama veres ringlevaid patoloogilisi valke. Patoloogiliste valkude hulka kuuluvad viirused (ensüümid tunnevad need ära kui võõraid valke, mida peab hävitama) ja proteiin nimega fibriin, mis on kaasatud vere hüübimisse ning mida seostatakse südamehaiguste ja teiste krooniliste haiguste riskidega.

Iga fibriini molekul on kui pikk kiud. Kahjustuse korral kleepub fibriin konkreetsesse kohta, tegutsedes koos vereliistakute ja punaste vererakkudega, et peatada vere eritumist ja sulgeda kahjustus. Pärast paaripäevast edukat taastamistööd suunatakse ensüümid tavaliselt lahustama lihastes, närvides ja veres täiendavalt tekkinud fibriini. Kuid fibriini moodustumine võib väljuda kontrolli alt. Kui haava tekitatud valu leevendatakse selliste ravimitega nagu mittesteroidsed põletikuvastased vahendid (näiteks ibuprofeen), tühistatakse signaal, mis sunnib fibriini tootmist katkestama.

Kui organismi ensüümivarud on ammendatud või esineb muid tervisehäireid, siis ensüümid, mis peaksid üleliigse fibriini ära koristama, seda ei tee. Liigne fibriin koguneb organismis, soodustab põletikku ja muid fibriiniga seotud probleeme, näiteks fibromüalgiat, ateroskleroosi (fibriini baasil moodustub arterites katt) ja endometrioosi.

Ensüümid, mis kogu kehas mõjutavad fibriini, on fibrinolüütilised ensüümid. „Nattokinaas, seaprose (seaprose-S), serrapeptaas (serrapepdidaas või serratiopeptidaas) – need kõik on fibrinolüütilised põletikuvastased ensüümid“, selgitab Minnesotas töötav kiropraktik Kevin Nelson, kes on saanud doktorikraadi holistilises toitumisteaduses ja spetsialiseerunud sooletrakti tervisele ja süsteemsele ensüümiteraapiale. „Need ensüümid „söövad“ elutuid kudesid ja tulevad toime haavade ja katuga sooletraktis, närvides ja veres.“

Senini on proteolüütilisi ja fibrinolüütilisi ensüüme kasutav ensüümiteraapia olnud erinevate haigustega inimeste ravimisel kliiniliselt tõhus. Fibrinolüütilised ensüümid, mida toodavad fermenteeritud toodetes leiduvad bakterid, on andnud lootustandvaid tulemusi, takistades fibriini kogunemist veresoontes,¹ mis on tähtis tromboosi, müokardi infarkti ja teiste kardiovaskulaarsete haiguste vältimiseks. Üks selline ensüüm – nattokinaas – on tugev fibrinolüütik, mis võib pärast suukaudselt võetud annust kiirendada fibriini lagunemist organismis.²

Proteolüütilist ensüümi serrapeptaasi kasutatakse pärast liigeste asendamist ehk endoproteesimist, et vältida nakkust, mis on ebameeldiv tüsistus.³ Seaprose-S vähendab varikoosseid veenilaiendeid ja veenihaavandeid tekitavaid põletikulisi veenihaigusi.⁴

Ananassidest saadud proteolüütilist ensüümi bromelaiini kasutatakse laialt selle põletikuvastaste ja fibrinolüütiliste omaduste tõttu.⁵ Osteoartriidihaigete ravis on bromelaiin näidanud nii põletikuvastast toimet kui ka valu leevendavaid omadusi, pealegi on see ohutum tavalistest mittesteroidsetest põletikuvastastest vahenditest ja teistest valuvaigistitest.⁶

Süsteemne ensüümiteraapia on tunnistatud kliiniliselt efektiivseks ka reumaatiliste haiguste ravis.⁷ Ensüümide täiendav kasutamine on lootustandev ka kõhunäärme ebapiisava talitluse ja laktoositalumatusega seotud seedehäirete kõrvaldamisel.⁸

Ensüümiteraapia võib osutuda paljulubavaks isegi siis, kui jutt on erinevatest kasvajatest. Nelsoni arvamusel on fibrinolüütilised ensüümid vähihaigete ravis tõhusad, kuna „söövad ära“ vähirakke kergesti haavatavateks muutva kõva ja kaitsva fibriinkesta ning inimese immuunsüsteem võib vähirakkudega toime tulla.

Cutler kinnitab, et vähihaigetele võivad väga kasulikud olla proteaasid. „Vähki põdevatel inimestel on kalduvus vere hüübimisele, kuid ensüümid suudavad seda ära hoida. Neid on kasulik kasutada ka kiiritus- või keemiaravi ajal – tavaliselt ei ole ensüümid siis vastunäidustatud.“

Süsteemne ensüümiteraapia on osutunud kliiniliselt efektiivseks kõrvaltoimete vähendamisel inimestel, kes ravivad rinna- või soolevähki ja kannatavad iivelduse, mao ja sooletrakti probleemide, väsimuse ja kaalulanguse all.⁹

Süsteemse ensüümiteraapia kohta tehtud uuringutes on kõige rohkem kasutatud papaiini, trüpsiini ja kümotrüpsiini kombinatsiooni, mis on näidanud võimet vähendada kiiritusravi tekitatud kõrvaltoimeid. Mõne kasvaja puhul võib süsteemne ensüümiteraapia aidata isegi elu pikendada.¹⁰

Kes vajab ensüüme?

Oma praktikas ensüüme kasutavate arstide sõnul peavad peaaegu kõik Läänemaailmas elavad inimesed omastama ensüüme täiendavalt. Me sööme rohkesti tööstuslikult töödeldud toitu, milles on puudus ensüümidest. Ensüümid hävivad veetemperatuuril, mis ületab 50 kraadi Celsiuse skaala järgi, või õhutemperatuuril, mis ületab 65 kraadi (näiteks küpsetusahjus).

Värske toortoit on aga kasvatatud pestitsiididega ja teiste ebasoovitavate ühenditega saastatud kurnatud pinnases. Lisaks sellele oleme tekitanud stressi oma kõhunäärmele, kuna tarbime ülemääraselt rafineeritud suhkruid ja süsivesikuid. Mistõttu väheneb ensüümide tootmine.

Miljonite inimeste kroonilist valu põhjustab põletik. Naturopaat Tina Marcantel, RN, NMD Gilbertist Arizona osariigist kinnitab, et proteolüütilised ensüümid aitavad vähendada kroonilist valu, kiirendavad paranemisprotsesse ja suurendavad organismi kaitsevõimet, parandades immuunsüsteemi tööd. Arst ütleb – ensüümid aitavad kogu organismis säilitada normaalset vereringlust ning vähendavad põletikku, mis on valu primaarne põhjus artriidi, ishiase, kroonilise seljavalu ja sporditraumade, näiteks lihasevenituse juhtudel.

 

Ensüümid artriidi vastu

Arizona osariigis Gilbertis töötava loodusraviarsti Tina Marcanteli juurde tuli 34-aastane Mary. Tema käe- ja jalaliigesed ja sõrmed olid kuumad, paistes ja punased. Reumatoloog oli Maryl diagnoosinud reumatoidartriidi ja määranud valuvastased ravimid (aspiriini ja ibuprofeeni), mida ta tarvitas ligikaudu viis kuud, kuid valu ei kadunud. Arst oli naist veennud, et edaspidi peab ta tõenäoliselt kasutama tugevamaid valuvaigisteid.

„Kirjutasin Maryle välja süsteemsed proteolüütilised ensüümid, mida umbes kolm nädalat peab tarvitama seespidiselt üks kuni kaks tundi pärast sööki“, ütleb Marcantel. „Seejärel vähendasin ensüümide annust poole võrra ning jätsin säilitava annuse, et kontrollida valu ja põletikku“.

Valu kontrollimiseks määras naturopaat Maryle ka kümme akupunktuuri seanssi (ühe protseduuri nädalas) ja tegi toidutaluvuse testi. Testi alusel jäeti toitumisest välja kõik toidud, mis võiksid tekitada põletikku.

Ravikuuri lõpus ei pidanud Mary enam kasutama ei aspiriini ega ibuprofeeni. Valutase langes 70% võrra ja liigeste turse alanes.

Kuue kuu pärast läks Mary jälle arsti juurde. Ta oli kasutanud süsteemsete ensüümide säilitavat annust, midagi muud polnud täiendavalt teinud ning märkas, et valu hakkas pikkamööda tugevnema.

Marcantel taastas ensüümide esialgse annuse ja soovitas neid võtta neli nädalat. Seejärel pidi naasma säilitava annuse juurde. Mary teatas rõõmsalt, et valutase oli langenud 80% võrra ja kergemaks olid muutunud ka kroonilise sinusiidi tekitatud sümptomid. Sinusiit oli tekkinud hooajalise allergia tagajärjel ning piinanud teda aastaid.

Nelson nõustub, et ensüümid on ühed vahenditest, mida peaksid kasutama kroonilise valuga inimesed. „Kõik algab seedimisest“, ütleb ta. „Eelkõige on tarvis see korrastada. Kui kannatate kroonilist valu, peate kõigepealt tervendama sooletrakti. Kui kohe pärast millegi söömist ilmuvad sümptomid, on põhjuseks see, et toit „istub“ sooletraktis seedimata ja roiskub. Soolepõletiku korral võib tekkida lekkiva soole sündroom ja seejärel võib põletik levida üle kogu keha. Suured valgumolekulid, mida nimetatakse tsirkuleerivateks immuunkompleksideks, rändavad mööda organismi ning siis lihtsalt jäävad ühte kohta kinni – alaselga, vasakusse küünarnukki, sapipõide, paremasse põlve – ükskõik kus nad soovivad „istet võtta“. Ning teile tekib ootamatult justkui mitte millestki probleem – valu.“

Enamikke taolisi probleeme võib vältida, kui õigeaegselt koos toiduga kasutada seedeensüüme. Juba tekkinud kroonilise valu puhul on lähenemine pisut teistsugune. Seedeensüümide kasutamine seedeprotsesside toetamiseks on sama oluline, ent siis peab ensüüme kasutama süsteemselt.

„Proteaas ja serrapeptaas (mõlemad on proteolüütilised ensüümid) on eriti tõhusad, sest need aitavad lagundada põletiku mediaatoreid“, ütleb Cutler. „Raskem on toime tulla süsteemsete häiretega, näiteks väsimuse, peavalu, seljavalu ja põletikuga. Seedehäirete puhul paraneb seisund peaaegu viivitamatult, seevastu krooniliseks muutunud protsessid nõuavad paranemiseks pikemat aega.

Kõigil on mõni põletik ning ensüümid aitavad vähendada patogeene, mille vastu organismil on automaatne ja agressiivne vastusreaktsioon. Need aitavad isegi siis, kui inimesel põhjustavad allergiat mõned õhus olevad osakesed, näiteks heinapalaviku juhtudel.

Paljudel inimestel pole aimugi, kui tähtis on toidu korralik seedimine.

Kroonilise valu puhul on veel üks oluline aspekt – ravimite tarvitamine. Cutleri sõnul tekitavad kõik ravimid lisastressi maksale ja neerudele, samuti mõjutavad seedeprotsessi normaalset kulgu. Suurem osa ravimeid sisaldavad erinevaid lisandeid ja sideaineid, sealhulgas ka gluteeni. „Avameelselt öeldes on ensüümid mind täielikult kütkestanud“, tunnistab Cutler. Ta kuuleb ikka veel imepäraseid lugusid nende toimest.

Teejuht ensüümide manustamiseks  

Kui palju võtta?

Paari ensüümipreparaadi kasutamine koos toiduga on hea, kuid arstid Ellen Cutler ja Kevin Nelson tuletavad meelde, et teraapia tõhususe tagamiseks on oluline omastada optimaalne annus ensüüme.

Nelson soovitab pöörata tähelepanu jürgmistele kriteeriumidele.

  • Seedimiseksensüümipreparaadis peab olema vähemalt 50 000 ühikut ühes annuses.
  • Süsteemseks kasutamiseks – vähemalt 150 000 ühikut ühes annuses, samuti peab kasutama proteolüütiliste ensüümide segu.
  • Süsteemseks kasutamiseks peab ensüüme täiendavalt võtma kolm korda päevas, vähemalt tund enne või pärast sööki (varahommikul pärast sööki või hilja õhtul enne magamaminekut).

Kuidas lugeda ensüümipreparaatide silte

Rahvusvaheliselt tunnustatud ja aksepteeritud standard ensüümide hulga näitamiseks tootes on toiduainete kemikaalide koodeksis (FCC) määratud ühikud. Sõltuvalt konkreetsest tootest võivad need ühikud tugevasti erineda ja seetõttu põhjustada segadust. Mõned tootjad näitavad ensüümide hulka isegi milligrammides. Ensüümipreparaatide pakendil võivad olla sellised märgistused.

  • U (ensüümi ühik),
  • HUT (hemoglobiini ühikud, türosiini baas),
  • USP (USA farmakopöa),
  • FU (fibrinolüütilised ühikud) – osutavad nattokinaasi võimele lagundada vere hüübivuse ensüümi fibriini,
  • MCU (piima kalgendavad ühikud) – näitavad, kui kiiresti ensüüm lagundab piimavalke,
  • DU (kasutatakse kääritamisel) – samaväärne SKB-ga,
  • GDU (želatiini lagundavad ühikud) – näitavad, kui kiiresti ensüüm lagundab želatiini,
  • PU (papaiini ühikud),
  • SKB (nimetatud leiutajate Sandstedti, Kneeni ja Blishi auks) – mõõdab amülaasi aktiivsust süsivesikute lagundamisel,
  • LU (lipaasi ühikud),
  • FIP ühikud (kontrollivad Federation Internationale Pharmaceutique meetodeid).

Ensüümipreparaatide siltide lugemine on väga tähtis

  • Vältige ensüümipreparaate, millel ei ole näidatud iga ensüümi ühikuid, vaid ainult öeldud, et preparaat sisaldab ühte liiki ensüüme või mitme ensüümi segu.
  • Kui vähegi võimalik, valige taimsed ensüümid, sest need on organismi suhtes mahedamad kui loomariigist pärit ensüümid. Kiropraktiku Kevin Nelsoni väitel on paljud loomset päritolu ensüümid saadud vanadelt hobustelt ja lehmadelt, kelle lihas ei ole ainult väiksem hulk ensüüme, vaid ka suurem hulk adrenaliini.
  • Olge tähelepanelikud lisaainete suhtes, eriti ensüümisegudes. Magneesiumstearaat ja sorbitool võivad ärritada magu ning värvained, naatriumvesinikglutamaat, looduslikud maitseained, sorbitool ja teised lisandid võivad vähendada toote efektiivsust.
  • Kasutage ensüümipreparaate ettevaatlikult, kui te tarvitate verd vedeldavaid ravimeid või teil on probleeme veritsemisega, sest proteolüütilised ensüümid toimivad looduslike verevedeldajatena. Enamikule inimestele ei ole ensüümipreparaatide ülemanustamine siiski ohtlik.
  • Kui ensüümipreparaatide kasutamisel tekib ninaverejooks, kõhulahtisus või muu ebamugavus, vähendage annust, kuni sümptomid kaovad ja seedesüsteem rahuneb.

Autor: Cate Montana

Kasutatud allikad: www.drellencutler.com, www.foodenzymeinstitute.com

Artikkel avaldatud  „Mida Arstid Sulle Ei Räägi“ ajakirjas, augustis 2018.

 

Veel huvitavat lugemist:

Kuidas valida parimaid seedeensüüme? Tea, mille eest maksad!

TOP 7- miks seedeensüümid minu peal ei tööta?

Teeme lõpu seedimisega seotud probleemidele!

SEEDIMINE KORDA! Kas tunned seedeensüüme, mida sul pole?

Miks on seedeensüümid sinu kehale vajalikud?

Enzymedica seedeensüümide "kasutusjuhend"

POP UP kodukal (2).png (401 KB)