Kõhukinnisusest vabaks seedeensüümidega?

Kõhukinnisus on nähtus, mida on tõenäoliselt iga inimene kogenud elus korduvalt ning üldjuhul on seda võimalik leevendada ja vältida lihtsate muudatustega elustiilis ja toitumises. Kuigi see ei ole üldjuhul eriline terviseprobleem, on see elukvaliteeti mõjutav seisund, millest enamik inimesi rääkida pigem ei sooviks. Järgnevalt vaatame, mida kõhukinnisus endast kujutab, kuidas seda leevendada ning millist olulist rolli mängivad selles seedeensüümid. Kui oled kogenud seda, et kõht ei käi läbi nii tihti kui sooviks, siis on see artikkel sulle ja seedeensüümid võivad sind aidata.

Normaalseks soolestiku tühjendamise intervalliks peetakse kord päevas, kuid mõni inimene teeb seda lausa pärast iga põhieinet. 

Kõhukinnisusega on tegu tavaliselt siis, kui (1, 2):

• Inimene ei tühjenda soolestikku vähemalt kolm korda nädalas.
• Väljaheide on kõva, kuiv ja/või seda on koguseliselt ja mahult palju.
• Inimene peab väljutamise ajal vaeva nägema või on toiming isegi valulik.
• Pärast tühjendamist on tunne, et kõik ei saanud väljutatud.

Lisasümptomitena võivad kaasneda ebamugavus, kõhuvalu, paistetus ja kehv enesetunne.

Mis põhjustab kõhukinnisust?

Kõhukinnisusel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Iga inimene peaks oma toidulauda, elustiili ning tervist analüüsima, et enda jaoks vajalikele järeldustele jõuda.

Levinuimad põhjused on (1, 2):

• Vähe kiudaineid igapäevatoidus (naised peaksid päevas saama toidust vähemalt 25 grammi ning mehed 35 grammi kiudaineid, mida leidub peamiselt puu- ja köögiviljades ning teraviljades);

• Vähene vedeliku tarbimine (keskmiselt võiks inimene päevas ühe kilogrammi kehakaalu kohta päevas saada 25-40 milliliitrit vett - seda nii toidust, jookidest kui ka puhtast veest);
• Vähene füüsiline aktiivsus nädala jooksul (täiskasvanud inimene peaks nädalas tegema vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit raske koormusega trenni või neid omavahel kombineerima);
• Tundidepikkune istumine või lesimine päeva jooksul (näiteks istuva töö puhul tuleks teha iga tunni tagant sirutus- ja kõndimispause);
• Toidutalumatus (näiteks inimestel, kelle keha ei saa hakkama jahutoodetes oleva gluteeni seedimisega);
• Seedeensüümide vähesus (näiteks suure koguse liha söömisel ei suuda organism selle täieliku seedimisega hakkama saada);
• WC-sse minemise edasilükkamine (mõned inimesed eiravad keha signaali, mis annab teada soovist soolestiku tühjendamiseks. Selle eiramise tagajärjel võib WC-sse minemise vajaduse tunne hoopis kaduda);
• Toitumisstiili järsk muutumine (näiteks dieedi alustamine);
• Elustiili järsk muutumine (näiteks reisile minek);
• Ravimite võtmine (mõningate ravimite kõrvalnähuks võib olla kõhukinnisus, millel võib omakorda olla erinevaid põhjuseid);
• Pidev kõhulahtistite tarvitamine;
• Stress, ärevus, meeleoluhäired;
• Harvemini haigused (millel siin artiklis ei peatuta). 

Mis kõhukinnisuse puhul aitab?

Nagu eelpool välja toodud punktidest saab järeldada, siis on esmajoones võimalik väga palju ära teha muutes oma elustiili aktiivsemaks ning toidulauda mitmekülgsemaks. Kindlasti võiks igapäevane menüü sisaldada hulgaliselt puuvilju, marju, köögivilju, teravilju ning pähkleid-seemneid erineval kujul. Võib valmistada salateid, ahjuroogi, suppe ning süüa vahepalana puuvilju ja pähkleid. Ajutise (mittekroonilise) kõhukinnisuse puhul võib abi olla ka hapude marjade (ja ploomide) ning täisteratoodete söömisest või kohvi joomisest.

Millisel juhul on abi seedeensüümidest?

Suurem osa inimesi on seedeensüümide regulaarsel võtmisel saanud üle kõhukinnisuse murest ning on hakanud regulaarselt soolestikku tühjendama. See on olnud paljudele üks olulisemaid muutusi, mille seedeensüümide kasutamine endaga kaasa tõi. Sellegipoolest leidub neid, kes on kogenud esimestel päevadel kõhukinnisust. Kuna seedeensüümide töö mõjutab väljaheite kogust ning konsistentsi, on see küsimus põhjendatud, kuid üldjuhul ei saa seda kõrvalnähtust kõhukinnisuseks nimetada. 

Kõhukinnisus tuleneb üldjuhul soolestiku töökiiruse aeglustumisest, mistõttu väljaheide kuiveneb või saab muul moel mõjutatud. Ensüümid ei mõjuta soolestiku töökiirust, vaid väljaheite suurust ja kogust (7). Seedeensüümid aitavad toidu korralikult ära lõhustada, tänu millele jõuab kõik vajalik vereringesse ning väljaheite kogus on väiksem, mistõttu ei ole vajadust võib-olla nii tihedale väljutamisele ja võib tekkida justkui mõte, et tegemist on kõhukinnisusega, kuigi see tegelikult nii ei ole.

Tugevalt töödeldud toidud, mis sisaldavad suurtes kogustes rasva, suhkrut, soola, võivad põhjustada jääkainete kuhjumise soolestikus. Kui toitu ei ole võimalik täielikult ära lõhustada, võib see hakata soolestiku seintele ladestuma, mis omakorda takistab toitainete imendumist vereringesse ja kitsendab seeditud toidu liikumisruumi, süvendades kõhukinnisust. Seega seedeensüümide lisaks tarvitamine saab aidata kõhukinnisuse leevendamisele kaasa.

Mida rohkem inimene sõltub kehesiseselt toodetavatest seedeensüümidest, seda suurema stressi ta oma seedeorganitele paneb (5), vähendades seeläbi keha immuunsust ning võimet haigeid rakke ja kudesid tervendada. Arvatakse, et inimeste võimekus seedeensüüme toota langeb vananemisega, mis võib just vanemaealiste hulgas olla üks kõhukinnisuse põhjustajaid (5). Stress ja ebakvaliteetne toit mängivad kehasiseste seedeensüümide töö võimekuse langemises samuti väga suurt rolli (6). Purgist juurde võetavad seedeensüümid aitavad kehal toitu seedida ka siis, kui seedeorganid ise piisavalt seedeensüüme toota ei suuda. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et seedeensüümide purgist juurde võtmine võib aidata kõhukinnisusega, mis on seotud toidu seedimatusega. Väga ühekülgse toidulaua, vähese vee joomise, vähese liikumise (ja muude elustiilifaktorite puhul), ei pruugi ainult seedeensüümide lisaks tarvitamisest kasu olla. Selleks, et inimese keha korralikult toimiks, on kindlasti kõige olulisem teha muudatusi oma elustiilis ning seejärel otsida lahendusi toidulisanditest. Haiguslike seisundite puhul võib ensüümide lisaks võtmine aidata, kuid ei pruugi, seega tuleb enda peal ise ära katsetada. 

NB! Kindlasti tuleks pöörduda arsti juurde, kui kõhukinnisuse sümptomid kestavad pikemat aega ning ei muutu artiklis nimetatud nõuandeid silmas pidades.

Veel huvitavat lugemist:

Kaks korda kiirem seedimine!

Toitumisnõustaja Ene Spriit: „Inimene peab ennast igas eas hästi tundma!“

Liis: Seedeensüümid - kadusid ülekaal, puhitused ja seedeprobleemid!

Uuring: kaks kolmandikku Eesti naistest kannatab seedehäirete all!

Julia: Kui kõht ei käi läbi, siis kaal ei lange - seedeensüümid aitavad!

Kasutatud allikad:

(1) National Health Service UK. Constipation. Kasutatud 23.11.2020,https://www.nhs.uk/conditions/constipation/ 

(2 )WebMD. What Is Constipation? Kasutatud 23.11.2020, https://www.webmd.com/digestive-disorders/digestive-diseases-constipation 

(3) Inimene.ee terviseportaal. Kõhukinnisus. Kasutatud 23.11.2020, https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/kohukinnisus/ 

(4) 1.MD. Can Digestive Enzymes Relieve Constipation Naturally? Kasutatud 23.11.2020. https://1md.org/article/digestive-enzymes-relieve-constipation-naturally 

(5) Rojek, Mark. (2018). Elutähtsad ensüümid. Kõige paremini hoitud saladus? Tallinn: OÜ Brena DTP.

(6) Virtuaalkliinik. Mida peaksid teadma seedeensüümidest? Kasutatud 23.11.2020.

https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2015/03/03/mida-peaksid-teadma-seedeensuumidest 

(7) Houstun Enzymes. Do Enzymes Cause Constipation? Kasutatud 23.11.2020. https://www.houston-enzymes.com/learn/resources/article/do-enzymes-cause-constipation