HAPENDATUD KÖÖGIVILJASALAT PAKATAB PROBIOOTIKUMIDEST!
Hapendatud köögiviljasalat pakatab probiootikumidest!
Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle maailma. Väga hea tõestus hapendatud toitude kasulikkusest on fakt, et neid on juba sajandeid erinevates kultuuriruumides kasutatud. Parimad näited on hapupiim, hapukurk, kääritatud leib, hapukapsas, kombucha ehk teeseenejook, miso, tempeh, kimchi jne.
Tervisele tuleb kasuks süüa hapendatud toite regulaarselt, kuid mõõdukalt. Ideaalne on süüa iga päev 3–4 supilusikat hapendatud köögivilju. Seetõttu on eriti väärt mõte suvine rikkalik köögiviljasaak talvevarude jaoks hoopis hapendada, sest osa allikate väitel võib hapendatud toite säilitada jahedas kuni pool aastat. Hapendatud toidud toetavad seedimist ja suurendavad kasulike soolebakterite hulka.
Tänapäeva keskkonnas on enamikul inimestest probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt, kas otseselt või kaudselt, toiduga antibiootikume, suur hulk inimesi tarbib ravimeid, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained peituvad nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas.
Hinnanguliselt oleneb immuunsüsteemi toimimine 70–80% ulatuses soolestiku mikrofloorast. Kui bakterikooslust valesti toita, siis muutub see sageli kaitsetuks halbade bakterite vastu, mis seejärel saavutavad soolestikus ülekaalu ning avavad tee põletikuliste soolestikuprobleemide tekkeks. Põletikulised protsessid soolestikus nõrgendavad keha üldist vastupanuvõimet ning muudavad organismi vastuvõtlikumaks ka külmetushaigustele ja gripile.
Köögiviljade kääritamist alustavad piimhappebakterid köögiviljades oleva suhkru lagundamisega, mis ajapikku kiireneb. Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.
Tuntumad aiasaadused, mille puhul kasutatakse fermenteerimismeetodit, on kapsad ja kurgid, kuid hapendamiseks sobivad ka kõik teised köögiviljad. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis leiduvate A- ja C-vitamiinide rohkus. Kääritamisel aitavad hoida ka kolesteroolitaset normis ning neil on põletiku- ja vähivastane toime.
Hapendatud toidude söömine aktiveerib aktiivsed protsessid, kus peale nende toitude söömist asub bakterite armee tööle, aidates tasakaalustada soolestiku mikrofloorat ja mao happelisust ning vabastades ensüüme, mis aitavad kergendada ja parandada seedimist, muutes toitainete kättesaamise ja imendumise keha jaoks lihtsamaks. Lisaks ennetab see kõhukinnisuse teket väga mahedal ja loomulikul moel.
Loe edasi: Probiootikumid - lisajõud headest bakteritest
http://tervisliktoitumine.ee/probiootikumid-lisajoud-headest-bakteritest/
Veel huvitavat lugemist:
Teeme lõpu seedimisega seotud probleemidele!
Kuidas valida parimaid seedeensüüme? - Tea, mille eest maksad!
Kuidas vabaneda õietolmuallergiast seedeensüümide abil?
Probiootikumid ja piimhappebakterid, nende liigid ja tüved ning nende erinevused
