ENSÜÜMIVAEGUSE MÄRGID!
Ensüümivaeguse märgid!
(Järgnev on katkend raamatust "ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID - Kõige paremini hoitud saladus?", autor Mark Rojek)
ENSÜÜMID – ELUTÄHTIS TÖÖJÕUD
“Dorlandi illustreeritud meditsiinisõnastik” (Dorland’s Illustrated Medical Dictionary - 28. trükk) defineerib ensüümi kui “valgumolekuli”, mis katalüüsib [kiirendab keemilist reaktsiooni...] teiste ainete keemilisi reaktsioone ilma ise reaktsioonide lõppedes hävinemata või muutumata”. Kuigi see võib näida lõpliku seletusena, ei selgita see põhjust, miks ensüüm saab seda kõike teha, samuti, kuidas valk saab üldse aktiivseks ensüümiks muutuda. Teisisõnu, kui ensüüm on kõigest valgumolekul, miks siis mitte ensüüme sünteetiliselt toota?
Siin algavad probleemid, kuna senimaani ei ole keegi suutnud edukalt sünteetilisest materjalist ensüümi valmistada. Ensüüme saab toota vaid elavast looduslikust materjalist. On selge, et ensüümides peitub midagi enamat, kui praegu on võimalik veel teaduslikult selgitada.
Dr. Howell vaatles seda, kuidas ensüümid eraldavad aktiivselt töötades “luminestseerivat hiilgust”. Temalt pärineb kuulus väide – “Elu ise poleks ilma ensüümideta võimalik”. Ta oletas, et kõigis elavates olendites on “elutähtis jõud”, mida näeb ensüümides. Pikka aega on inimesed jälginud ja järeldanud, et igas elavas olendis on “jumalik sisemine jõud”. Loomade ja taimede elusus eristab meid mullast, tolmust ja kividest, millel me ringi liigume.
Ensüüme peetakse elusorganismide “tööjõuks”. Nad on ainsad töövõimelised ained. Nad tegutsevad “asju kokku pannes” või neid lagundades. Nad algatavad, kiirendavad, aeglustavad või lõpetavad kõiki elavates organismides asetleidvaid biokeemilisi protsesse. Ensüümid on oma toimes substraadile (komponendile, mille kallal nad töötavad) väga spetsiifilised. Sellele on sageli viidatud kui “luku ja võtme süsteemile”. Substraat on lukk, samas kui ensüümid on võtmed, mis sobituvad täpselt lukuauku. Nad saavad toimida vaid kindlal substraadil.
Ensüümid jaotatakse erinevatesse gruppidesse
Ensüümid, mis kasutavad oma tööks vett, on kliinilises toitumises kõige olulisemad ja neid on kolm põhigruppi:
1. Seedeensüümid – toodetakse seedeorganites toidu seedimise abistamiseks;
2. Toiduensüümid – leiduvad igasuguses toores, küpsetamata toidus;
3. Metaboolsed ensüümid – kõik rakud toodavad neid oma vastavate funktsioonide täitmiseks.
Kuigi seedeensüüme on palju erinevaid klasse ja alamklasse, käsitletakse siin nelja põhilist ensüümi:
• Amülaas – seedib tärkliseid, sealhulgas teravilja ja tärkliserikkaid köögivilju;
• Tsellulaas – lagundab taimekiudu;
• Lipaas – lagundab rasvu ja õlisid rasvhapeteks;
• Proteaas – lagundab valku aminohapeteks ja lühiahelalisteks peptiidideks.
Kõige tuntum amülaas on tõenäoliselt laktaas. Laktoositalumatuse all kannatavatel inimestel on seda ensüümi vähe ja nad ei suuda seda ka ise toota. Kõiki ülaltoodud ensüüme, väljaarvatud tsellulaasi, toodetakse inimese organismis. Tsellulaas peab tulema taimedest endist, mistõttu on väga oluline oma toitu põhjalikult mäluda. Tsellulaas peitub kius endas ja see tuleb läbi mälumisprotsessi vabastada – vastasel juhul kogeb inimene gaasiprobleeme ja puhitust, mida esineb palju neil, eriti vanemaealistel, kes ei suuda toorest toitu seedida. Puuviljade ja köögiviljade mahlastamine (juicing) aitab samuti kiust tsellulaasi eraldada. Ent maailmas, kus paljud inimesed sõltuvad kõhulahtistitest, ei saa vajadust taimekiudude järele üle tähtsustada ja see võib üle kaaluda ebavajaliku mahlastamise.
Kõik toored, küpsetamata toidud sisaldavad täpseid tüüpe ja koguseid ensüüme, mis on vajalikud nende endi lagundamiseks (seedimiseks). Puuviljade valmimine on nende puuviljade aeglase lagundamise tulemus ensüümide poolt. Kui see on enne meieni jõudmist liiga kaua kestnud, ütleme me puuvilja kohta “mäda”. On kindlad optimaalsed ajad, millal puuvilja tuleks korjata ja tarbida. Aga tänu “poeriiulitele ehk riiulielule" korjatakse puuvilju toorelt ja jäetakse ladudesse või toidupoodidesse valmima. Sellisel juhul ei ole vitamiinide, mineraalainete ja ensüümide sisaldus puuviljas täielik ja toitainete seisukohalt pole see soovitatav. Üks uurimus leidis, et taimed loobusid oma ensüümistruktuurist, et oma mineraalne osa tagasi mulda anda, kuna muld oli nii mineraalainetevaene.
Ensüümid on kõige kuumatundlikumad toidus leiduvad ained
Nagu varem mainitud, hävitatakse toiduensüümid üldiselt siis, kui neid kuumutatakse 118 °F (47,78 °C) juures kauem kui 15 minutit. See toimub siis, kui toitu küpsetatakse, keedetakse, grillitakse, konserveeritakse, praetakse, pastöriseeritakse, röstitakse, aurutatakse või eriti veel mikrolaineahjus kuumutatakse. Dr. Howell vaatles seda ja väitis, et ensüümivaesed toidud peavad organismi sundima metaboolseid ensüüme kasutama, et toitu ära seedida. Ta võrdles seda pangakontoga.
Kui sa pidevalt oma ressursse kulutad ja oma varusid ei täienda, siis oled mingil hetkel pankrotis. Ensüümide puhul tekib sellisel juhul degeneratiivne haigus, millele järgneb peagi vanadus. Meile öeldakse kogu aeg, “Oh, sinu sümptomid on seotud vanadusega; parem harju sellega”. Kultuuriliselt näib see tõsi olevat, sest me oleme sellist olukorda näinud lapsest saati. Me isegi eeldame, et jääme vanaks koos sellega kaasnevate terviseprobleemidega, sest meile on nii räägitud.
Oletame, et meie areng imikueast läbi noorukiea ja täiskasvanuea hõlmab muutusi ja “vananemise” ilmnemist. Aga kui meie toidus ja meie organismis leiduks looduslikult esinevaid aineid, mis vastutaks meie vananemise kiiruse eest? Dr. Howell väitis, et inimese eluiga ja ammendatud ensüümide hulk seedimisel on proportsionaalsed. Teisisõnu, inimese eluiga mõjutab see, kui palju meie metaboolseid ensüüme küpsetatud toidu seedimisel kasutatakse. Kuna ensüümid võetakse nende metaboolsest kasutusest välja, eriti immuunsüsteemist, et seedida küpsetatud toitu, vananeme me kiiremini. Kas see võib olla see, mida Ponce de León otsis oma legendaarses “nooruse allikas”? Mõned uurimused võivad meile sellest aimu anda.
1980ndatel aastatel viis dr. Roy Walford UCLA’st läbi arvukalt laboratoorseid katseid loomadega. Ta vähendas nende toidukoguseid ja leidis, et nende eluiga pikenes oluliselt võrreldes sellega, mida normaalseks peeti. Ta pakkus, et kõik, mida tervema ja pikema elu jaoks tegema peaks, on mitte nii palju süüa. Walford väitis juba teada-tuntud fakti, ent ta läks asja tõelisest ivast mööda.
Dr. Howell leidis, et paastumisel suureneb tänu toidu vähesusele ja eriti küpsetatud toidu vähesusele vabade ensüümide hulk organismis. Toidu puudumisel on organismil rohkem ensüüme, et ennast parandada ja tervendada. Näiteks ringleb veres umbes 64 erinevat tüüpi ensüüme, mis puhastavad seda jääkidest ja ennetavad naastude ladestumist veresoontes. Kui organismil on nende ensüümide puudus, toimub ebaloomulik naastude ladestumine. Miks võib veres nende ensüümide puudus tekkida? Kui süüakse küpsetatud toitu, peab selle seedimiseks vajalikud ensüümid leidma kusagilt organismist. Siin viiakse metaboolsed ensüümid nende normaalsetelt funktsioonidelt üle seedijate rolli, jättes organismi tulevase haiguse ees kaitsetuks.
Ensüümivaeguse märgid
Mineraalainete ja vitamiinide vaeguse sümptomid tekivad suhteliselt kiiresti. Need tekitavad kindlaid haigusi. Ensüümivaegused, välja arvatud geneetilise või sünnidefekti puhul, püsivad kauem märkamatuna ja neid tunnistatakse praegu veel vaid mõnedes meditsiiniringkondades. Mis on siis tüüpilised enimtuntud ensüümide puudulikkuse märgid ja sümptomid?
• Kui sul on probleeme süsivesikute seedimisega, võib sul esineda õhust saadavaid allergiaid, kõhulahtisust, fibromüalgiat või tähelepanu puudulikkuse häiret (ADD või ADHD).
• Kui sa ei suuda rasvu seedida, võib sul esineda kõhukinnisus, sapipõieprobleemid, südamehaigus või hormoonide tasakaalu häired.
• Kui sa ei suuda hästi valku seedida, siis sul võib esineda kõhukinnisust, artriiti või muid põletikulisi olukordi, ärevust või paanikaatakke, premenstruaalset sündroomi või immuunsüsteemi häireid.
• Kui sa ei suuda lagundada taimekiudu, võid kogeda kõhukinnisust, ekseemi või muid nahaprobleeme, korduvat pärmi/seennakkust või ülemäärast kehakaalu kasvu.
Ülaltoodud tervisehädad võivad samuti tekkida siis, kui süüa palju toite, mis on seotud konkreetselt selles toidus sisalduva ensüümi puudulikkusega. Kusjuures, toidud, mida inimene just väga ihkab, on need, mis tekitavad toidustressi tänu inimese võimetusele neid täielikult seedida. Samuti on ka toite, mille suhtes inimesel on kas allergia või ülitundlikkus, kuna ta ei suuda neid seedida ja see tähendab, et tal on selle konkreetse ensüümi puudulikkus.
Inimesed võivad mingeid toite ihaldada, sest nendes toitudes leiduvad ensüümid on organismile vajalikud. Ent küpsetamise käigus need ensüümid hävinevad ja ei anna organismile midagi – nii sööme me aina rohkem ühte ja sama asja, märgates tihtipeale isegi, et me tegelikult ei peaks seda tegema ning nii ühekülgselt toituma.
Allikas: katkend raamatust "ELUTÄHTSAD ENSÜÜMID - kõige paremini hoitud saladus?" Autor Mark Rojek
Veel huvitavat lugemist:
TOP 7- Miks seedeensüümid minu peal ei tööta?
Millised on eestlastele vajalikud toidulisandid?
Totaalne muutumine seedeensüümide abiga!
Enzymedica seedeensüümide “kasutusjuhend”
